Õietolmuallergia võib mõjutada mälu ({{commentsTotal}})

Heinanohu võib meie ajus esile kutsuda muutusi.
Heinanohu võib meie ajus esile kutsuda muutusi. Autor/allikas: Mislav Marohnić/Creative Commons

Nohune nina ja sügelev kurk taimede õitsemise ajal teevad paljudele allergikutele häda. Nüüd on aga teadlased märganud, et õietolmuallergia võib mõjutada ka inimeste ajus toimuvat.

Ajakirjas Frontiers in Cellular Neuroscience avaldatud uuringu tarbeks tehti katseid hiirte peal. Nende hiirte ajudes, kes puutusid kokku heinanohu tekitava allergeeni ehk õietolmuga, moodustus rohkem neuroneid kui kontrollgrupi hiirtel.

Teadlasrühm uuris täpsemalt hipokampust, organit mis tegeleb emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

Kuna õietolmuga kokku puutunud hiirtel näis allergilise reaktsiooni ajal toimuvad hipokampuses muutused ehk tekkis oluliselt rohkem neuroneid, tekitas see teadlastes küsimuse, kas õietolmuallergia võib mõjutada allergikute mälu?

Neuronite teket ja toimimist seostatakse aju immuunrakkude, täpsemalt närvisüsteemi koe rakkude mikrogliiadega.

Erinevalt närvirakkudest liiguvad mikrogliia rakud ringi. Need jälgivad aju sisekeskkonda ning sooritavad vajaduse korral fagotsütoosi. Aju trauma või põletiku korral mikrogliia rakud jagunevad ning vahendavad vajalikke kaitsefunktsioone.

Sellest uuringust tuli aga välja, et kui tekib allergiline reaktsioon, mis on mark immuunsüsteemi aktiveerumisest, siis aju immuunsüsteemis tekitab see vastupidise reaktsiooni: mikrokliiarakud deaktiveeritakse ehk nende tegevus väheneb.

See tuli teadlastele üllatusena, sest mõnes varasemas uuringus on täheldatud, et näiteks bakterinfektsiooni korral mikrogliia rakud hoopis aktiveeruvad.

Teada on, et bakterinfektsiooni ja allergilise reaktsiooni korral aktiveeruvad inimese immuunsüsteemi erinevad osad ning kutsuvad esile erineva reaktsiooni.

Näiteks teada, et pähkli- ja õietolmuallergia puhul on tegu evolutsioonilise jäänukiga, kus meie immuunsüsteem reageerib pähklites ja õietolmus sisalduvatele valkudele, mis sarnanevad teatud parasiitide valkudega.

Värske uuring toob aga välja, et allergiline reaktsioon tekitab omakorda meie ajus immuunsüsteemi toimimist viisil, millel võivad olla tagajärjed meie mälule. Milline see mõju täpselt on, vajab veel uurimist.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.