Õietolmuallergia võib mõjutada mälu ({{commentsTotal}})

Heinanohu võib meie ajus esile kutsuda muutusi.
Heinanohu võib meie ajus esile kutsuda muutusi. Autor/allikas: Mislav Marohnić/Creative Commons

Nohune nina ja sügelev kurk taimede õitsemise ajal teevad paljudele allergikutele häda. Nüüd on aga teadlased märganud, et õietolmuallergia võib mõjutada ka inimeste ajus toimuvat.

Ajakirjas Frontiers in Cellular Neuroscience avaldatud uuringu tarbeks tehti katseid hiirte peal. Nende hiirte ajudes, kes puutusid kokku heinanohu tekitava allergeeni ehk õietolmuga, moodustus rohkem neuroneid kui kontrollgrupi hiirtel.

Teadlasrühm uuris täpsemalt hipokampust, organit mis tegeleb emotsioonide, ruumitaju ja informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.

Kuna õietolmuga kokku puutunud hiirtel näis allergilise reaktsiooni ajal toimuvad hipokampuses muutused ehk tekkis oluliselt rohkem neuroneid, tekitas see teadlastes küsimuse, kas õietolmuallergia võib mõjutada allergikute mälu?

Neuronite teket ja toimimist seostatakse aju immuunrakkude, täpsemalt närvisüsteemi koe rakkude mikrogliiadega.

Erinevalt närvirakkudest liiguvad mikrogliia rakud ringi. Need jälgivad aju sisekeskkonda ning sooritavad vajaduse korral fagotsütoosi. Aju trauma või põletiku korral mikrogliia rakud jagunevad ning vahendavad vajalikke kaitsefunktsioone.

Sellest uuringust tuli aga välja, et kui tekib allergiline reaktsioon, mis on mark immuunsüsteemi aktiveerumisest, siis aju immuunsüsteemis tekitab see vastupidise reaktsiooni: mikrokliiarakud deaktiveeritakse ehk nende tegevus väheneb.

See tuli teadlastele üllatusena, sest mõnes varasemas uuringus on täheldatud, et näiteks bakterinfektsiooni korral mikrogliia rakud hoopis aktiveeruvad.

Teada on, et bakterinfektsiooni ja allergilise reaktsiooni korral aktiveeruvad inimese immuunsüsteemi erinevad osad ning kutsuvad esile erineva reaktsiooni.

Näiteks teada, et pähkli- ja õietolmuallergia puhul on tegu evolutsioonilise jäänukiga, kus meie immuunsüsteem reageerib pähklites ja õietolmus sisalduvatele valkudele, mis sarnanevad teatud parasiitide valkudega.

Värske uuring toob aga välja, et allergiline reaktsioon tekitab omakorda meie ajus immuunsüsteemi toimimist viisil, millel võivad olla tagajärjed meie mälule. Milline see mõju täpselt on, vajab veel uurimist.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?