Tulevad ööd toovad tiheda tähesaju ({{commentsTotal}})

{{1470824426000 | amCalendar}}

Iga-aastane perseiidide tähesadu saavutab järgnevatel päevadel haripunkti. Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri ennustuste kohaselt võib käesoleval aastal olla sadu tavapärasest kuni kaks korda tihedam.

Perseuse tähtkujust lähtuvat meteoorivoolu põhjustavad Päikesesüsteemi siseossa iga 133 aasta tagant sattuvast komeedist Swift-Tuttle poolt maha jäetavad tolmukübemed ja räbu, mis Maa atmosfääri sattudes hõõguma löövad ja aurustuvad. Enamasti läbib Maa komeedi poolt maha jäetud jälgi vaid riivamisi. Aeg-ajalt põhjustab Jupiter aga oma raskusväljaga osakeste orbiitides häiritust, mille tulemusena ristub planeedi tee rohkemate kübemetega.

Selge valgusreostusest ja pilvedest puutumata taeva korral võib kosmoseagentuuri hinnangul näha ööl vastu reedet tunnis kuni 200 meteoori. Viimati oli NASA sedavõrd optimistlik 2009. aastal. Valgusest saastunud linnataevas võiks seeläbi käesoleval aastal näha tunnis kuni 40 meteoori. Tähesaju vaatlemiseks tuleks varuda enam kui poolt tundi – silmadel võtab pimedusega kohanemiseks umbes 30 minutit.

Eestis on ilmateenistuse prognoosi kohaselt oodata neljapäeva ööks vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilma. Sama võib öelda reede kohta, mil sadu on endiselt suhteliselt intensiivne. Kasvav kuu loojub sellel aastal enne kella ühte öösel. Meteoorivool ise kuivab sel aastal kokku 24. augustiks.

Kui taevas siiski häirivalt pilvedega kattub ja õue minekuks aega napib, võib meteoore robotteleskoopteenuse Slooh ülekande vahendusel jälgida ERR Novaatoris reedel kella 3.00st kuni 8.00ni. Ülekande vältel tehakse otselülitusi Kanaari saartele, Kanadasse, Suurbritanniasse ja Jaapanisse.

Kuigi meteoorivool lähtub Perseuse tähtkujust, võib hõõguvate tolmu- ja kivikübemekeste jäetavaid valgusjälgi näha üle kogu taeva. Kõige rohkem lendtähti näeb pärast südaööd, mil põhjakaarest tõusev Perseus kerkib kõrgemale kirdetaevasse. Kuna aga tähtkuju ise on suhtelisem tuhm, võib radiandi leidmiseks lähtuda Perseusest kirdes asuvast eredamast Kassiopeia tähtkujust. Perseiidide liikumiskiirus ulatub Maa atmosfääri sisenedes keskmiselt 59 kilomeetrini sekundis.


Saju radiandi leidmiseks tasub otsida Perseuse tähtkuju. JPL/NASA

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?