Igikeltsa sulamine kuulutab siberi katku ja iidsete viiruste naasmist ({{commentsTotal}})

{{1470213522000 | amCalendar}}

Eelmisel nädalal haigestus Venemaal Jamali poolsaarel vähemalt kaheksa inimest siberi katku. Seni on antraks nõudnud ühe inimelu. Haiguspuhangu saab ekspertide hinnangul kirjutada tõenäoliselt igikeltsa sulamise arvele.

Kuigi siberi katku teatakse külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt terrori ja surma külvamise vahendina, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast. Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust. Esimesed kirjalikud viited inimeste nakatumisele pärinevad 13. sajandist e.m.a.

Nüüdisajal nakatub maailmas haigusesse igal aastal 3000—5000 inimest. Õnneks allub bakter antibiootikumravile. Jakuutias võis viimast haiguspuhangut näha 1941. aastal, mis annab aimu ka praeguse nakatumislaine põhjustest. Teadlaste hinnangul on selles keskne roll pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgemal õhutemperatuuril, mis on hakanud sulatama igikeltsa ja sellesse enam kui 70 aasta eest maetud põhjapõtru ja inimesi.

Ebasoodsate keskkonnatingimuste mõjul suikunud antraksi bakterid on hakanud aga taas ärkama. Vähemalt on näidanud varasemad laborikatsed, et külmutamine ei vähenda oluliselt bakterite nakatamisvõimet. Näiteks 2007. aastal ilmunud töös hinnati, et igikeltsas püsivad bakterid elujõulised vähemalt 105 aastat.

Seekord puutusid 1940. aastal maetud loomadega tõenäoliselt kokku põhjapõdrad, kellelt levis see omakorda põhjapõdrakasvatusega tegelevatele neenetsitele. Kuigi nakkus ei levi inimeselt-inimesele, võib nakkuse saada, puutudes kokku nakatunud loomade liha või nahaga. Lisaks 12-aastasele poisile oli antraks nõudnud möödunud pühapäevaks vähemalt 1500 põhjapõdra elu.

Viimati suri Jamali inimene põhjapõdralt saadud siberi katku tõttu 2012. aastal. Seekord on aga Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna kuberner kuulutanud puhangu ulatuse tõttu välja hädaolukorra.

Varem on viroloogid hoiatanud, et igikeltsa sulamine võib tagasi tuua mitmed möödunud sajanditel rohkelt elusid nõudnud, kuid tänaseks haruldaseks muutnud haigused. Ent sellega potentsiaalsete ohtude nimekiri ei piirdu – möödunud aastal nentis muu hulgas igikeltsas peitunud 34 000 aasta vanuse hiidviiruse elule äratanud Prantsuse rahvusliku teadusuuringute keskuse teadusdirektor Chantal Abergel ERR Novaatorile antud intervjuus, et igikeltsa sulamine ähvardab inimkonda viirustega, mida inimeste immuunsüsteem möödunud aastatuhandete tõttu enam ära tunda ei suuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.