Igikeltsa sulamine kuulutab siberi katku ja iidsete viiruste naasmist ({{commentsTotal}})

{{1470213522000 | amCalendar}}

Eelmisel nädalal haigestus Venemaal Jamali poolsaarel vähemalt kaheksa inimest siberi katku. Seni on antraks nõudnud ühe inimelu. Haiguspuhangu saab ekspertide hinnangul kirjutada tõenäoliselt igikeltsa sulamise arvele.

Kuigi siberi katku teatakse külma sõja ajal loodud biorelvade ja hilisemate nn antraksi-kirjade tõttu peamiselt terrori ja surma külvamise vahendina, esineb mullas selle spoore looduslikult pea kõikjalt maailmast. Ohtlikuks muutub bakter alles loomades ja inimestes paljunema hakates, põhjustades näiteks kõrget palavikku, õhupuudust, külmavärinaid, ville ja peapööritust. Esimesed kirjalikud viited inimeste nakatumisele pärinevad 13. sajandist e.m.a.

Nüüdisajal nakatub maailmas haigusesse igal aastal 3000—5000 inimest. Õnneks allub bakter antibiootikumravile. Jakuutias võis viimast haiguspuhangut näha 1941. aastal, mis annab aimu ka praeguse nakatumislaine põhjustest. Teadlaste hinnangul on selles keskne roll pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgemal õhutemperatuuril, mis on hakanud sulatama igikeltsa ja sellesse enam kui 70 aasta eest maetud põhjapõtru ja inimesi.

Ebasoodsate keskkonnatingimuste mõjul suikunud antraksi bakterid on hakanud aga taas ärkama. Vähemalt on näidanud varasemad laborikatsed, et külmutamine ei vähenda oluliselt bakterite nakatamisvõimet. Näiteks 2007. aastal ilmunud töös hinnati, et igikeltsas püsivad bakterid elujõulised vähemalt 105 aastat.

Seekord puutusid 1940. aastal maetud loomadega tõenäoliselt kokku põhjapõdrad, kellelt levis see omakorda põhjapõdrakasvatusega tegelevatele neenetsitele. Kuigi nakkus ei levi inimeselt-inimesele, võib nakkuse saada, puutudes kokku nakatunud loomade liha või nahaga. Lisaks 12-aastasele poisile oli antraks nõudnud möödunud pühapäevaks vähemalt 1500 põhjapõdra elu.

Viimati suri Jamali inimene põhjapõdralt saadud siberi katku tõttu 2012. aastal. Seekord on aga Jamali Neenetsi autonoomne ringkonna kuberner kuulutanud puhangu ulatuse tõttu välja hädaolukorra.

Varem on viroloogid hoiatanud, et igikeltsa sulamine võib tagasi tuua mitmed möödunud sajanditel rohkelt elusid nõudnud, kuid tänaseks haruldaseks muutnud haigused. Ent sellega potentsiaalsete ohtude nimekiri ei piirdu – möödunud aastal nentis muu hulgas igikeltsas peitunud 34 000 aasta vanuse hiidviiruse elule äratanud Prantsuse rahvusliku teadusuuringute keskuse teadusdirektor Chantal Abergel ERR Novaatorile antud intervjuus, et igikeltsa sulamine ähvardab inimkonda viirustega, mida inimeste immuunsüsteem möödunud aastatuhandete tõttu enam ära tunda ei suuda.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?