20 Eesti õpetajat koolituvad Jeruusalemmas holokausti teemalisel seminaril ({{commentsTotal}})

Kiviõli I Keskkooli ajalooõpetaja Jüri Käosaar (keskel kükitamas) koos teiste õpetajatega Jeruusalemmas.
Kiviõli I Keskkooli ajalooõpetaja Jüri Käosaar (keskel kükitamas) koos teiste õpetajatega Jeruusalemmas. Autor/allikas: HTM

Juuli viimasel päeval lendas 20 õpetajat Eestist holokausti teemalisele seminarile Yad Vashemi uurimis- ja koolituskeskusesse Iisraelis.

„Olgugi, et holokaustist, või Shoah'ist nagu seda siin üha rohkem kutsutakse, on möödas üle 70 aasta on toimunu mõistmine väga aktuaalne ka täna. Väidaksin lausa, et täna on selle mõistmine olulisem kui kümme aastat tagasi, sest toimuvad muudatused ja pinged Euroopas on igapäevased. Ajalugu küll ei korda ennast üksühele, kuid seminar annab osalejatele võimaluse õppida ühe poliitilise ekstreemsuse tegudest,“ selgitas koolituse seminaril osalev Kiviõli I keskkooli ajalooõpetaja Jüri Käosaar.

Eesti õpetajad veedavad kokku kümme päeva holokausti mäletamise ja uurimise keskuses Yad Vashemis Jeruusalemmas kuulates erinevaid loenguid holokaustist ning osaledes töötubades. Samaaegselt otsitakse viise, kuidas Jeruusalemmas õpitavaid meetodeid ning varamut väga erinevate teemade edasiandmiseks õpilastele oma klassides kasutada.

„Täna tõstavad kõikjal Euroopas pead paremäärmuslikud jõud ning mõistes juhtunut saame nende teemadega tegeleda ka oma klassiruumides ning võidelda sündmuste kordumise vastu haridusega. Lisaks on ühiskonnas üha aktuaalsem ka võõraviha, mille mõistmine on holokausti (ja üldisemas) kontekstis elementaarne, et selle tekkimist takistada ning näidata teed rahumeelsele kooseksisteerimisele,“ lisas Käosaar.

Käib koolituse kolmas päev ja kuuldud on palju huvitavat juudi kultuuri kohta üleüldiselt ning juutide olukorrast Euroopas enne Teist maailmasõda – omandatu paigutub osalejate sõnul kui pusletükk laiemasse nägemusse ajaloo ja kultuuri analüüsimisel ning mõtestamisel, mille aluseks on faktid, kuid loobutud ainutõest nende tõlgendamisel.

Koolitus toimub juba viiendat korda Iisraeli ja Eesti vahel sõlmitud lepingu alusel. Seminari eesmärk on pakkuda õpetajatele (eelkõige sotsiaalainete õpetajatele) laiemat pilti holokaustiga seotud teemadest. Seminaril osalevad õpetajad väga erinevatest Eetsi koolidest – valikuks korraldas haridus- ja teadusministeerium kevadel konkursi.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?