Tartu teadlased: seenesääsed valivad oma toitu nagu inimesedki ({{commentsTotal}})

Tänavune sademeterikas ja piisavalt soe augustikuu loob head tingimused algavaks hooajaks nii seentele kui ka neist toituvatele elukatele.
Tänavune sademeterikas ja piisavalt soe augustikuu loob head tingimused algavaks hooajaks nii seentele kui ka neist toituvatele elukatele. Autor/allikas: TÜ zooloogia osakond

Kas teil on oma lemmikseen? Selline, millele mõtlemisest piisab, et suu vett täis valguks? Või teate te selliseid seeni, mille korvi tõstmisega viivitate nende söödavusest hoolimata ja mille puhul jääte vaagima, kas nood üldse tasuvad korjamise vaeva?

Kui nii, siis olete üsna sarnane seenesääskedele, kel on samuti kindlad maitseeelistused, juhatab Tartu ülikooli zooloogia osakond Facebookis sisse huvitava teadusuuringu.

Kuna seenesääsklased toituvad peamiselt seentest, mis on looduses lühiajaline ja küllaltki ennustamatu ressurss, arvati siiani, et näljasurma vältimiseks on nad toidupoolise suhtes üsna vähevalivad. Nii peaks see olema ka teiste efemeersete ja ennustamatu esinemisega toiduobjektide tarbijatega.

Ent vähemalt seenesääskede puhul see nõnda siiski ei ole. Nii nähtub Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi ning Eesti maaülikooli teadlaste koostöös ajakirjas Ecology avaldatud teadusartiklist.

Nimelt kogusid Eesti teadlased siinsetest seenerikastest metsadest üle 450 seene viljakeha, millest kõhu täissöönud seeneussid nukkusid laboris kasvatusanuma põhjas olevas turbas. “Nukkudest arenes paari nädala jooksul üle 13 tuhande putukavalmiku. Neist enamik kuulus sugukondadesse Mycetophilidae ja Bolitophilidae. Nende, eesti keeles seenesääsklasteks nimetatud putukate hulgas määrasime 38 liiki kümnest perekonnast,” rääkis uuringu juhtivautor, Tartu ülikooli mükoloogia teadur Kadri Põldmaa.

“Statistiline analüüs näitas, et enamikul seenesääskedest on nii-öelda lemmikseeneperekond, mille viljakehades konkreetse sääseliigi vastsed esinevad oluliselt sagedamini ja tihti ka arvukamalt kui läheduses kasvavates teistes seentes. Samas jäävad mõnede seeneliikide viljakehad putukatest täiesti puutumatuks.”

Selliste tulemusteni jõuti tänu kvantitatiivsele lähenemisele, kui mõõdeti peremeesorganismide ehk seente seotust neid külastanud sääskedega.

“Seega, järgmisel korral kui seenemetsa satute ja märkate ussitanud puravikku ja kuuseriisikat, teadke, et neis maiustavad vaatamata oma sarnasele välimusele erinevate seenesääsklaste vastsed,” lausus Põldmaa. “Tänavune sademeterikas ja piisavalt soe augustikuu loob head tingimused algavaks hooajaks nii seentele kui ka neist toituvatele elukatele.”

Seenesääse Mycetophila signatoides valmik. Selle liigi vastsed toituvad peamiselt tatikute (Suillus spp.) viljakehadest. (Foto: Olavi Kurina)

Kes on seenesääsklased?

Seenesääsklased (Sciaroidea) on putukate ülemsugukond kahetiivaliste (Diptera) seltsis.

Seenesääsklased on mitmekesine putukarühm, mille esindajad on väga arvukad, seda iseäranis sügiseses põhjamaises metsas. Nad on äratuntavad oma küüraka väljanägemise, piklike jämenenud puusade ning hästiarenenud säärekannuste poolest.

Seenesääsklased on olulised metsaelustiku toiduvõrgustikus. Praeguseks on maailmas kirjeldatud üle 4100 liigi 226 perekonnast. Eestist on teada üle 500 seenesääsklase liiki.

Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool



Lepapoidel on emased klassikaliselt isastest suuremad.

Oled sa isane või emane – suurus loeb

Mehed on suuremad kui naised – enamasti. Nii on see vähemalt inimestel ja suuremal hulgal imetajatel. Suudame ju igaüks ette kujutada võimsat hõbeselga või suurte sarvedega põdrapulli. Olukord on vastupidine juhul, kui sa oled putukas – näiteks äädikakärbsete puhul tasub suur olla just emastel.

Robootikavõistlus

Teadusajakirjanikud: huviringid on kõva teaduse poole kaldu

Millistes huviringides võiksid lapsed käia, et neil tekiks huvi ühe või teise teadusvaldkonna vastu? Robootikaring, väikesed loodushuvilised, füüsikaring, IT ring... Kas ja miks paistab huviharidus ühekülgne, kaldu loodus- ja täppisteaduste poole?

Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse Tallinna filiaali juhataja Riina Žordania ja õde Svetlana Kašnikova 2011. aastal.

Inimgeneetika Eestisse tooja pälvis elutööpreemia

“Minu elus on palju salme, aga refrään on ikka meditsiinigeneetika,” parafraseerib Riina Žordania Eesti filmiklassikat, kui võtab Rakveres Eesti inimesegeneetika ühingu aastakonverentsil vastu elutööpreemia.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: