Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse ({{commentsTotal}})

Esimene passiivmaja Saksamaal Darmstadtis Kranichsteini linnaosas.
Esimene passiivmaja Saksamaal Darmstadtis Kranichsteini linnaosas. Autor: Passivhaus Institut/Wikimedia Commons

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2019. aastast peavad Eestis kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad avalikud hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. 2021. aastast hakkab sama kehtima ka elamutele. Näiteks uue väikeelamu energiakasutust iseloomustav energiatõhususarv peab siis olema praeguse 160 asemel mitte suurem kui 50 kilovatt-tundi iga köetava ruutmeetri kohta aastas.

Sellise energiasäästliku hoone plaanimisel ja ehitamisel tuleb kõik algusest lõpuni pisiasjadeni läbi mõelda, kirjutavad Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Horisondis.

Energeetilises mõttest kvaliteetse ehk energiatõhusa hoone projekteerimisel on oluline mõista, et hoone on terviklik süsteem. Hoone kavandamise erinevad lähtekohad on omavahel seotud ning seetõttu ei ole enamasti võimalik üksikute aspektide järgi projekteerimisotsuseid teha.

Nii näiteks aitab täpselt valitud akende laius või kõrgus leevendada külmasildade (kohad, kust soojus kõige kergemini läbi pääseb) mõju, vähendades lisakarkassi vajadust välisseintes. Samuti annab see võimaluse kasutada ideaalse suurusega klaaspaketti, mis laseb tuppa maksimaalselt palju päikeseenergiat ning ei nõua sooja hoidmiseks tavapärasest paksemaid ja kallimaid klaasikihte.

Teisalt võib täpselt valitud laiusega teise korruse rõduterrass kaitsta alumise korruse aknaid suvise päikese eest, lubades talvel ja kevadel madala päikesekiirguse siiski läbi akende tuba soojendama. See, kas piisav on näiteks poole-, ühe- või kahemeetrise laiusega rõdu või varikatus, selgub asukohaspetsiifilisi kliimaandmeid ning detailset analüüsi kasutades.

Välised rulood, sirmid, ribakardinad jms lahendused on efektiivsemad kui seesmised, kuna need ei lase päikesekiirgusel läbi akna ruumi sisse tungida. Seesmised lahendused on efektiivsed vaid valgustingimuste kontrollimisel. Selliseid üksikasju, mis aitavad kujundada hoones suurepärast sisekliimat ning tagada madalat energiakulu, on palju.

Mille kõigega tuleb veel energiatõhusa maja ehitamisel arvestada? Sellest saab lähemalt lugeda suvises Horisondis ilmunud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialistide Kristo Kalbe ja Jaanus Halliku loost „Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse“.

Toimetaja: Marju Himma



Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | kirjutab Allan: mida õppisin

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuigi pole kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti siduda õigeusu religioosete tavadega, kuna pole õigeusklik inimene, siis oli need sõnad siiski suur kergendus. Nüüd nädala pärast paastu lõppu on aeg vaadata 40 päevale tagasi ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.