Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse ({{commentsTotal}})

Esimene passiivmaja Saksamaal Darmstadtis Kranichsteini linnaosas.
Esimene passiivmaja Saksamaal Darmstadtis Kranichsteini linnaosas. Autor/allikas: Passivhaus Institut/Wikimedia Commons

Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv näeb ette, et alates 2019. aastast peavad Eestis kõik uued või siis suures ulatuses renoveeritavad avalikud hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. 2021. aastast hakkab sama kehtima ka elamutele. Näiteks uue väikeelamu energiakasutust iseloomustav energiatõhususarv peab siis olema praeguse 160 asemel mitte suurem kui 50 kilovatt-tundi iga köetava ruutmeetri kohta aastas.

Sellise energiasäästliku hoone plaanimisel ja ehitamisel tuleb kõik algusest lõpuni pisiasjadeni läbi mõelda, kirjutavad Kristo Kalbe ja Jaanus Hallik Horisondis.

Energeetilises mõttest kvaliteetse ehk energiatõhusa hoone projekteerimisel on oluline mõista, et hoone on terviklik süsteem. Hoone kavandamise erinevad lähtekohad on omavahel seotud ning seetõttu ei ole enamasti võimalik üksikute aspektide järgi projekteerimisotsuseid teha.

Nii näiteks aitab täpselt valitud akende laius või kõrgus leevendada külmasildade (kohad, kust soojus kõige kergemini läbi pääseb) mõju, vähendades lisakarkassi vajadust välisseintes. Samuti annab see võimaluse kasutada ideaalse suurusega klaaspaketti, mis laseb tuppa maksimaalselt palju päikeseenergiat ning ei nõua sooja hoidmiseks tavapärasest paksemaid ja kallimaid klaasikihte.

Teisalt võib täpselt valitud laiusega teise korruse rõduterrass kaitsta alumise korruse aknaid suvise päikese eest, lubades talvel ja kevadel madala päikesekiirguse siiski läbi akende tuba soojendama. See, kas piisav on näiteks poole-, ühe- või kahemeetrise laiusega rõdu või varikatus, selgub asukohaspetsiifilisi kliimaandmeid ning detailset analüüsi kasutades.

Välised rulood, sirmid, ribakardinad jms lahendused on efektiivsemad kui seesmised, kuna need ei lase päikesekiirgusel läbi akna ruumi sisse tungida. Seesmised lahendused on efektiivsed vaid valgustingimuste kontrollimisel. Selliseid üksikasju, mis aitavad kujundada hoones suurepärast sisekliimat ning tagada madalat energiakulu, on palju.

Mille kõigega tuleb veel energiatõhusa maja ehitamisel arvestada? Sellest saab lähemalt lugeda suvises Horisondis ilmunud Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori spetsialistide Kristo Kalbe ja Jaanus Halliku loost „Energiatõhusa maja ehitamine on tõsine väljakutse“.

Toimetaja: Marju Himma



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.