Inimeste ninas elav bakter toodab antibiootikumi ({{commentsTotal}})

Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi.
Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi. Autor: mostly*harmless/Creative Commons

Sel nädalal ajakirjas Nature avaldatavast uuringust selgub, et inimese ninas elav teatud tüüpi stafülokoki bakter toodab antibiootikumi, mis muu hulgas suudab tappa üht antibiootikumresistentset stafülokoki bakterit.

Antibiootikumresistentsus ehk bakterite ravimile mitte allumine on maailmas üha põletavam probleem, mistõttu otsitakse lahendusi kahel viisil: 1) vähendada antibiootikumresistentsuse tekkimise võimalusi ja 2) leida uusi toimivaid antibiootikume.

Just viimasega ongi välja tulnud Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased, kes uue antibiootikumi otsinguil läksid sõna otseses mõttes inimeste ninade kallale.

Seni on antibiootikume otsitud bakterite juurest, mis elavad pinnases. Kuid see on ennast ammendanud. Inimkehast antibiootikume tootvate bakterite otsimine on esmakordne.

See bakter, mis toodab antibiootikumi kannab ladinakeelset nime Staphylococcus lugdunensis ning ta suudab toota uut tüüpi peptiidide hulka kuuluvat antibiootikumi. Sestap kannab see antibiootikum oma bakteri järgi nime lugdunin.

Teadlased uurisid 187 patsiendi ninasekreedi proove ning leidsid, et need patsiendid, kelle ninas elas Staphylococcus lugduensis oli nahapõletikku tekitavat bakterit Staphylococcus aureust vaid 5,9 protsendil juhtudes. Neil, kel aga Staphylococcus lugdunensis ninas ei olnud, oli Staphylococcus aureust 34,7 protsendil.

Katsed näitasid, et S. lugdunensise toodetud antibiootikum teeb S. aureuse elu ebamugavaks – ei lase tal naha pinnale pesastuda ja häirib tema elutegevust.

Ajal, mil antibiootikumresistentsus võtab maad, on uue antibiootikumi leidmine kulda väärt. Praeguseks on teadlased lugdunini andnud edasiseks katsetamiseks Saksa ravimifirmale.

Teadlstele pakub see leid aga sootuks uue perspektiivi. Uuringu üks autoritest Tübingeni ülikooli professor Berhard Kismer selgitas, et tegelikult oli nina sellise bakteri leidmiseks üllatulik organ. “Seal pole ju midagi peale natuke soolase keskkonna.”

Aga võib-olla just see on vastus küsimusele, kust leida antibiootikumi tootavat bakterit. Ninas on väga tihe konkurents erienvate bakterite vahel, samas on tegu üsna lihtsakoelise keskkonnaga. Kismeri sõnul aga tähendab see, et antibiootikumi tootvaid baktereid võiks otsida ka mujalt inimese kehast.

Küsimusele, kas on oht, et selle antibiootikumi mõjul võivad stafülokokid muutuda resistentseks, vastas Krismer, et mingil põhjusel ei ole see juhtunud ninades sadade ja tuhandete aastate jooksul. Samuti ei tekkinud resistensust söötmetassidel kasvatatud S. aureuse bakteritel. Küll aga ei saa kindlalt väita, et seda ei juhtu keskkonnatingimuste muutumisel.



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.