Inimeste ninas elav bakter toodab antibiootikumi ({{commentsTotal}})

Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi.
Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi. Autor/allikas: mostly*harmless/Creative Commons

Sel nädalal ajakirjas Nature avaldatavast uuringust selgub, et inimese ninas elav teatud tüüpi stafülokoki bakter toodab antibiootikumi, mis muu hulgas suudab tappa üht antibiootikumresistentset stafülokoki bakterit.

Antibiootikumresistentsus ehk bakterite ravimile mitte allumine on maailmas üha põletavam probleem, mistõttu otsitakse lahendusi kahel viisil: 1) vähendada antibiootikumresistentsuse tekkimise võimalusi ja 2) leida uusi toimivaid antibiootikume.

Just viimasega ongi välja tulnud Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased, kes uue antibiootikumi otsinguil läksid sõna otseses mõttes inimeste ninade kallale.

Seni on antibiootikume otsitud bakterite juurest, mis elavad pinnases. Kuid see on ennast ammendanud. Inimkehast antibiootikume tootvate bakterite otsimine on esmakordne.

See bakter, mis toodab antibiootikumi kannab ladinakeelset nime Staphylococcus lugdunensis ning ta suudab toota uut tüüpi peptiidide hulka kuuluvat antibiootikumi. Sestap kannab see antibiootikum oma bakteri järgi nime lugdunin.

Teadlased uurisid 187 patsiendi ninasekreedi proove ning leidsid, et need patsiendid, kelle ninas elas Staphylococcus lugduensis oli nahapõletikku tekitavat bakterit Staphylococcus aureust vaid 5,9 protsendil juhtudes. Neil, kel aga Staphylococcus lugdunensis ninas ei olnud, oli Staphylococcus aureust 34,7 protsendil.

Katsed näitasid, et S. lugdunensise toodetud antibiootikum teeb S. aureuse elu ebamugavaks – ei lase tal naha pinnale pesastuda ja häirib tema elutegevust.

Ajal, mil antibiootikumresistentsus võtab maad, on uue antibiootikumi leidmine kulda väärt. Praeguseks on teadlased lugdunini andnud edasiseks katsetamiseks Saksa ravimifirmale.

Teadlstele pakub see leid aga sootuks uue perspektiivi. Uuringu üks autoritest Tübingeni ülikooli professor Berhard Kismer selgitas, et tegelikult oli nina sellise bakteri leidmiseks üllatulik organ. “Seal pole ju midagi peale natuke soolase keskkonna.”

Aga võib-olla just see on vastus küsimusele, kust leida antibiootikumi tootavat bakterit. Ninas on väga tihe konkurents erienvate bakterite vahel, samas on tegu üsna lihtsakoelise keskkonnaga. Kismeri sõnul aga tähendab see, et antibiootikumi tootvaid baktereid võiks otsida ka mujalt inimese kehast.

Küsimusele, kas on oht, et selle antibiootikumi mõjul võivad stafülokokid muutuda resistentseks, vastas Krismer, et mingil põhjusel ei ole see juhtunud ninades sadade ja tuhandete aastate jooksul. Samuti ei tekkinud resistensust söötmetassidel kasvatatud S. aureuse bakteritel. Küll aga ei saa kindlalt väita, et seda ei juhtu keskkonnatingimuste muutumisel.



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: