Inimeste ninas elav bakter toodab antibiootikumi ({{commentsTotal}})

Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi.
Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi. Autor/allikas: mostly*harmless/Creative Commons

Sel nädalal ajakirjas Nature avaldatavast uuringust selgub, et inimese ninas elav teatud tüüpi stafülokoki bakter toodab antibiootikumi, mis muu hulgas suudab tappa üht antibiootikumresistentset stafülokoki bakterit.

Antibiootikumresistentsus ehk bakterite ravimile mitte allumine on maailmas üha põletavam probleem, mistõttu otsitakse lahendusi kahel viisil: 1) vähendada antibiootikumresistentsuse tekkimise võimalusi ja 2) leida uusi toimivaid antibiootikume.

Just viimasega ongi välja tulnud Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased, kes uue antibiootikumi otsinguil läksid sõna otseses mõttes inimeste ninade kallale.

Seni on antibiootikume otsitud bakterite juurest, mis elavad pinnases. Kuid see on ennast ammendanud. Inimkehast antibiootikume tootvate bakterite otsimine on esmakordne.

See bakter, mis toodab antibiootikumi kannab ladinakeelset nime Staphylococcus lugdunensis ning ta suudab toota uut tüüpi peptiidide hulka kuuluvat antibiootikumi. Sestap kannab see antibiootikum oma bakteri järgi nime lugdunin.

Teadlased uurisid 187 patsiendi ninasekreedi proove ning leidsid, et need patsiendid, kelle ninas elas Staphylococcus lugduensis oli nahapõletikku tekitavat bakterit Staphylococcus aureust vaid 5,9 protsendil juhtudes. Neil, kel aga Staphylococcus lugdunensis ninas ei olnud, oli Staphylococcus aureust 34,7 protsendil.

Katsed näitasid, et S. lugdunensise toodetud antibiootikum teeb S. aureuse elu ebamugavaks – ei lase tal naha pinnale pesastuda ja häirib tema elutegevust.

Ajal, mil antibiootikumresistentsus võtab maad, on uue antibiootikumi leidmine kulda väärt. Praeguseks on teadlased lugdunini andnud edasiseks katsetamiseks Saksa ravimifirmale.

Teadlstele pakub see leid aga sootuks uue perspektiivi. Uuringu üks autoritest Tübingeni ülikooli professor Berhard Kismer selgitas, et tegelikult oli nina sellise bakteri leidmiseks üllatulik organ. “Seal pole ju midagi peale natuke soolase keskkonna.”

Aga võib-olla just see on vastus küsimusele, kust leida antibiootikumi tootavat bakterit. Ninas on väga tihe konkurents erienvate bakterite vahel, samas on tegu üsna lihtsakoelise keskkonnaga. Kismeri sõnul aga tähendab see, et antibiootikumi tootvaid baktereid võiks otsida ka mujalt inimese kehast.

Küsimusele, kas on oht, et selle antibiootikumi mõjul võivad stafülokokid muutuda resistentseks, vastas Krismer, et mingil põhjusel ei ole see juhtunud ninades sadade ja tuhandete aastate jooksul. Samuti ei tekkinud resistensust söötmetassidel kasvatatud S. aureuse bakteritel. Küll aga ei saa kindlalt väita, et seda ei juhtu keskkonnatingimuste muutumisel.



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.