Inimeste ninas elav bakter toodab antibiootikumi ({{commentsTotal}})

Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi.
Staphylococcus lugdunensis ehk bakter, mis suudab toota antibiootikumi. Autor/allikas: mostly*harmless/Creative Commons

Sel nädalal ajakirjas Nature avaldatavast uuringust selgub, et inimese ninas elav teatud tüüpi stafülokoki bakter toodab antibiootikumi, mis muu hulgas suudab tappa üht antibiootikumresistentset stafülokoki bakterit.

Antibiootikumresistentsus ehk bakterite ravimile mitte allumine on maailmas üha põletavam probleem, mistõttu otsitakse lahendusi kahel viisil: 1) vähendada antibiootikumresistentsuse tekkimise võimalusi ja 2) leida uusi toimivaid antibiootikume.

Just viimasega ongi välja tulnud Saksamaa Tübingeni ülikooli teadlased, kes uue antibiootikumi otsinguil läksid sõna otseses mõttes inimeste ninade kallale.

Seni on antibiootikume otsitud bakterite juurest, mis elavad pinnases. Kuid see on ennast ammendanud. Inimkehast antibiootikume tootvate bakterite otsimine on esmakordne.

See bakter, mis toodab antibiootikumi kannab ladinakeelset nime Staphylococcus lugdunensis ning ta suudab toota uut tüüpi peptiidide hulka kuuluvat antibiootikumi. Sestap kannab see antibiootikum oma bakteri järgi nime lugdunin.

Teadlased uurisid 187 patsiendi ninasekreedi proove ning leidsid, et need patsiendid, kelle ninas elas Staphylococcus lugduensis oli nahapõletikku tekitavat bakterit Staphylococcus aureust vaid 5,9 protsendil juhtudes. Neil, kel aga Staphylococcus lugdunensis ninas ei olnud, oli Staphylococcus aureust 34,7 protsendil.

Katsed näitasid, et S. lugdunensise toodetud antibiootikum teeb S. aureuse elu ebamugavaks – ei lase tal naha pinnale pesastuda ja häirib tema elutegevust.

Ajal, mil antibiootikumresistentsus võtab maad, on uue antibiootikumi leidmine kulda väärt. Praeguseks on teadlased lugdunini andnud edasiseks katsetamiseks Saksa ravimifirmale.

Teadlstele pakub see leid aga sootuks uue perspektiivi. Uuringu üks autoritest Tübingeni ülikooli professor Berhard Kismer selgitas, et tegelikult oli nina sellise bakteri leidmiseks üllatulik organ. “Seal pole ju midagi peale natuke soolase keskkonna.”

Aga võib-olla just see on vastus küsimusele, kust leida antibiootikumi tootavat bakterit. Ninas on väga tihe konkurents erienvate bakterite vahel, samas on tegu üsna lihtsakoelise keskkonnaga. Kismeri sõnul aga tähendab see, et antibiootikumi tootvaid baktereid võiks otsida ka mujalt inimese kehast.

Küsimusele, kas on oht, et selle antibiootikumi mõjul võivad stafülokokid muutuda resistentseks, vastas Krismer, et mingil põhjusel ei ole see juhtunud ninades sadade ja tuhandete aastate jooksul. Samuti ei tekkinud resistensust söötmetassidel kasvatatud S. aureuse bakteritel. Küll aga ei saa kindlalt väita, et seda ei juhtu keskkonnatingimuste muutumisel.



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.