Edetabelite lõks – kuidas mõõta ülikoole? ({{commentsTotal}})

Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase.
Praeguste kõrgharidusõppe lõpetamise mustrite jätkumisel alaneb järgmiste põlvkondade haridustase. Autor/allikas: http://i.dawn.com

Shanghai, QS ja THE – need on kolm olulisimat märksõna, mis panevad ülikoolide kommunikatsioonitöötajad ja juhtkonnad kõrvu kikitama. Miks? Sest need reastavad ülikoolid paremusjärjestusse. Aga kui mõistlik see tegelikult on?

Academic Ranking of World Universities (ARWU) ehk laiemalt tuntud kui Shanghai edetabel, QS Univeristy Ranking edetabel ja THE ehk Times Higher Education edetabel – need kolm edetabelit pannakse igal aastal kokku kümnete eriilmeliste kriteeriumide alusel.

Ülikoolidele on see nagu kvaliteedi mõõdupuu, kuid neid paremusjärjestusi on küllalt lihtne väärkasutada, eriti kui neisse suhtuda kriitikavabalt, ning seda tuleb üha sagedamini ja laiahaardelisemalt ette.

Näiteks QSi puhul on üks olulisimaid hindamiskriteeriume maine, mille hindamine omakorda on väga subjektiivne. Maine on jällegi välistudengite küsitluste järgi üks olulisemaid kriteeriume ülikooli valikul.

Sellest lähtuvalt Esitati täna Euroopa suurimal teadusfoorumil ESOF küsimus, kas maailm vajab uusi aluseid, mille alusel ülikoole hinnata?

Ellen Hazelkorn, Iirimaa teadusnõukogu liige ja poliitikakujundaja rääkis, et tarvidus on mõõdikute järele, mis suudaks järjestada ülikoole maailmas, on jätkuvalt olemas. Tarvis on aga küsida, kas need hindamiskriteeriumid mõõdavad tegelikult seda, milline see ülikool on või koolutavad ülikoolid end vastavalt sellele, kuidas edetabelis parem välja näha.

Edetabel kui omaette eesmärk

THE edetabel sedastab, et nende järjestus on 2004. aastast abiks poliitikakujundajatele, tudengitele ja ülikoolidele abimeheks otsuste tegemisel.

“Saada edetabelis järjestatud on olulisem kui mitte saada järjestatud. Seda, kas hindamine on korrekte või mitte, pole sealjuures oluline,” kirjeldas Hazelkorn.

Ülikoolide hindamine on aga oluline osa poliitikakujundamisest riiklikul tasandil, välistudengid vaatavad seda ülikooli valides, iseäranis seeõttu, et ülikoolide riikide rahvusvahelises turunduses kasutatakse seda väga tugevalt ära. Kõrge hindega ülikoolid meelitavad ligi teadlikku karjääri kujundavaid (tipp)teadlasi.

Ülikoolide koolutamine edetabli järgi

See võib mõjutada ja ülikooli sisestruktuuri vastavalt sellele, millise struktuuri alusel hindamisel punkte juurde saada.

Sageli aetakse sassi see, mida edetabelid tegelikult mõõdavad, tõi Hazelkorn välja.

Mida tegelikult me mõõdame, kui võtame ülikooli hindamisel arvesse näiteks tudengite arvu, küsib Hazelkorn. Ta tõi näiteks USA, mille ülikoole on maailma parima 20 ülikooli hulgas üle poole. Selle järgi võiks ju öelda, et tegu on maailma parima ülikooliriigiga.

Kuid nende tippülikoolide tudengite arv on kõigist USA tudengitest ligikaudu 2,5 protsenti. Seega esindavad need vaid tilka meres ning selle järgi ei saa teha järeldusi, või veel vähem kujundada seadusandlust või poliitikat selle järgi kogu riigile.

Arutelu käigus tuli välja näiteks see, et sarnaselt Eestile on ka Ühendkuningiiri ja mitme teise Euroopa riigi ülikoolid tegemas struktuurireforme ning üsna tihti tuuakse täiesti ausalt selle põhjusena välja konkurentsivõime tõstmine ja kommertsialiseerumine.

John Green on alternatiivse edetabeli mudeli eestvedaja. See kannab nime Snowball metrics. Green rõhutab, et ülikoolid peavad tegema turundust, kuid see ei tohi hakata dikteerima ülikooli struktuuri või toimimispõhimõtteid.

“Mõõtmine on teatud punktidest andmete kogumine. Objektiivne mõõtmine tähendab, et neid mõõdetavaid punkte ei mõjutata ainult mõõtmise pärast,” ütles Green.

100 maailma parima ülikooli järjekorras on küll aastate lõikes muutusi, kuid Hazelkorni sõnul ei ole olnud järsud ning üllatusi ei paista ka lähitulevikus. Märgata on aga Aasia, täpsemalt Hiina ülikoolide jõudmist 100 parima hulka.



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: