Õppejõud: Türgis toimuv on autoritaarne repressioon ({{commentsTotal}})

Tayyip Erdogan. Autor: AFP/Scanpix

Türgi poliitika ekspert ja Tartu ülikooli lektor Stefano Braghiroli peab Türgi haridustöötajate represseerimist pärast riigipöördekatset väljakutseks demokraatiale ning akadeemilisele vabadusele.

Türgi riigipöördekatsele järgnenud arengud ei ole midagi uut, muutunud on vaid repressioonide suurus ja mastaap. Erdogani administratsiooni suhted akadeemilise maailmaga pole olnud lihtsad tema peaministri ega ka presidendi ametiajal.

Viimase viie aasta jooksul on intellektuaale ja ülikoolide töötajaid vallandatud, uurimise alla saadetud või arreteeritud, kuna nad on sõna võtnud vastuolulistel teemadel (nt kurdide temaatika), esindanud ebatraditsioonilisi seisukohti või kritiseerinud valitsuse tegevust. Paljud on saanud süüdistuse või vallandamisteate ainuüksi selle peale, et on Twitteris valitsuskriitilisi kommentaare avaldanud. Märkimisväärne on näiteks mitmekümne professori vallandamine ja kohtu otsusel vangistamine kahtlustatuna “terroristlikus propagandas”, kuna nad andsid allkirja petitsioonile, mis nõudis Türgi valitsuselt riigi kaguosas kurdi elanikkonna vastu toimuvate julgeolekuoperatsioonide peatamist.

Selles mõttes on riigipöördekatsele järgenud puhastus üksnes olemasolevat olukorda võimendanud ja puhastustöö omandanud uued mõõtmed. Sellised aktsioonid kindlasti õõnestavad Türgi usaldusväärsust ja demokraatlikku mainet. Riigipöördekatsele järgnenu on avalik väljakutse demokraatiale. Paljude lääneriikide vaikiv nõusolek Erdogani puhastusaktsioonidele soosib Türgi langemist tagasi autoritarismi – demokraatia nimel, mis tegelikult eksisteerib üksnes presidendi retoorikas.

Õnneks on akadeemiline maailm Türgi kolleegide represseerimise suhtes palju tundlikum kui valitsused. Euroopa Ülikoolide Assotsiatsioon tegi 19. juulil väga karmi avalduse, mõistes tugevalt ja tingimusteta hukka ülikoolide ja nende töötajate vastu suunatud aktsioonid ning väljendades südamlikku poolehoidu Türgi kõrgharidusringkondadele.

Nüüdseks juba üsna selgelt puhastusoperatsiooni nime väärivate sündmuste mastaap ning iseloom viitavad, et valitsus kasutab putšijärgset politiiliselt soodsat võimalust, et represseerida kodanikuühiskonna kriitiliselt meelestatud liikmeid ja teisitimõtlejaid. Represseeritute arv kasvab iga tunniga.

On raske uskuda, et üksnes mõni päev pärast riigipöördekatset, veel enne kui rahvuslik lennufirma jõudis oma tegevuse taaskäivitada, olid julgeolekujõud juba tuvastanud tuhandeid hästi maskeerunud põrandaaluseid niiditõmbajaid – peamiselt haridus- ja meediatöötajate hulgas. Nagu Euroopa Komisjoni laienemisvolinik Johannes Hahn märkis, olid nimekirjad olemas kohe pärast sündmust, mis näitab, et need koostati juba varem, plaaniga sobival hetkel käiku lasta.

Tõenäoliselt kasutab valitsus ebastabiilset olukorda täiel määral ära, õigustamaks drakoonilisi samme ühiskonna kõige kriitilisemate sektorite vastu ja akadeemilised ringkonnad on kindlasti nende hulgas. Valitsusmeelsed jõud pööravad riigipöördekatse-järgse normaliseerumisperioodi täiemahuliseks autoritaarseks repressiooniks demokraatia tähe all, kus akadeemia, ülikoolid ja vabamõtlejad on suurepärasteks patuoinasteks.

Akadeemia on erinevatest riikidest pärit ja erineva taustaga kolleegide dialoogi ning debati sünonüüm. Selles mõttes on õppejõudude reisimise, väliskolleegidega kohtumise ning konverentsidel osalemise keelamine nagu linnutiibade kärpimine, eesmärgiga nõrgestada püüdu vabaduse ja teadmiste poole. Eriti peab see paika, kui mõtleme Türgi õpilaste peale, kellel on nüüd keelatud, olgugi et ajutiselt, välismaal õppida või kes on sunnitud käimasolevad õpingud pooleli jätma. Sellised meetmed on hirmutavalt sarnased sotsialistliku riigikorra tegevusele mõned kümnendid tagasi ja meenutavad meile, et vabadus end piirideta väljendada ning võimu kritiseerida ei ole iseenesestmõistetav, vaid selle eest tuleb tingimusteta võidelda.

Tahaksin väljendada iseenda ja kogu Eesti akadeemilise ringkonna solidaarsust Türgi kolleegide ja sõpradega, kes selliste raskustega silmitsi seisavad.

Stefano Braghiroli

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.