Samblike edu tagab kolmepoolne koostöö ({{commentsTotal}})

Vulpicida canadensis.
Vulpicida canadensis.

Koostööd tehes võib saavutada nii mõndagi. Sadu miljoneid aastaid tagasi oma jõu ühendanud vetikad ja seened katavad samblike näol hinnanguliselt kuus protsenti planeedi pinnast. Üksikasjalik pärilikkusaine analüüs viitab nüüd, et paljudel juhtudel kujutab maailma kõige põhjalikumalt uuritud sümbioosivorm kahe organismi asemel kolme liigi koostööd.

Õpikutõdemuseni, et samblikud koosnevad fotosünteesivast bakterist või vetikast ning seenest, jõuti enam kui 140 aasta eest. Vetikad varustavad kooselulist organismi toiteainetega, seen pakub aga vetikale või bakterile kaitset konkurentide ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi alanud suhte käigus sündinud mitmekesisus on kõrvutatav selgroogsete omaga.

Labori kontrollitud tingimustes pole aga seente ja vetikate kunstlikult paari panemise katsed olnud kuigi edukad. Montana ja Purdue ülikooli teadlaste analüüs pakub nüüd sellele ühe võimaliku seletuse – sümbioosi edukaks toimimiseks ei lähe tarvis mitte ühte, vaid kahte seeneliiki. Vähemalt täheldati kandseente (Basidiomycota) sekka arvatavate pärmiseente pärilikkusainet 58 erinevasse perekonda kuuluvates samblikes. Seejuures viitas molekulaarne analüüs, et nad on olnud sümbiootilises suhtes partneriks tõenäoliselt algusest peale.

Eelnevalt tähelepanuta jäänud pärm jäi töörühmale silma tänu Montanas kasvavale kahele samblikuliigile. Kuigi need koosnesid teadaolevalt samast seene- ja vetikaliigist, sünteesis neist üks -- Bryoria tortuosa -- vulpiinhapet, mis annab sellele kollaka värvi. Teine liik -- Bryoria fremontii -- on aga tumepruun. Bryoria-s leiduva RNA üksikajalikul analüüsil leiti uuritud proovides kolmanda organismi pärilikkusainet.

Vaid mõne proovi korral oleks võinud kahtlustada nende saastumist. Kuna sama täheldati aga nii Alaskalt, Etioopiast, Antarktikast ja mujalt maailmast kogutud näidistes, pidi olema millegi sügavamaga. Täiendavat kindlust pakkus seene samblikus helenduvate molekulaarsete markeritega pildile püüdmine. Pärmiseent nähti ka Parmeliaceae sugukonna teistes perekondades. Samas ei saa tulemuste põhjal veel öelda, et kahest seenest ja ühest vetikast või bakterist koosneb iga samblik.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: