Samblike edu tagab kolmepoolne koostöö ({{commentsTotal}})

Vulpicida canadensis.

Koostööd tehes võib saavutada nii mõndagi. Sadu miljoneid aastaid tagasi oma jõu ühendanud vetikad ja seened katavad samblike näol hinnanguliselt kuus protsenti planeedi pinnast. Üksikasjalik pärilikkusaine analüüs viitab nüüd, et paljudel juhtudel kujutab maailma kõige põhjalikumalt uuritud sümbioosivorm kahe organismi asemel kolme liigi koostööd.

Õpikutõdemuseni, et samblikud koosnevad fotosünteesivast bakterist või vetikast ning seenest, jõuti enam kui 140 aasta eest. Vetikad varustavad kooselulist organismi toiteainetega, seen pakub aga vetikale või bakterile kaitset konkurentide ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi alanud suhte käigus sündinud mitmekesisus on kõrvutatav selgroogsete omaga.

Labori kontrollitud tingimustes pole aga seente ja vetikate kunstlikult paari panemise katsed olnud kuigi edukad. Montana ja Purdue ülikooli teadlaste analüüs pakub nüüd sellele ühe võimaliku seletuse – sümbioosi edukaks toimimiseks ei lähe tarvis mitte ühte, vaid kahte seeneliiki. Vähemalt täheldati kandseente (Basidiomycota) sekka arvatavate pärmiseente pärilikkusainet 58 erinevasse perekonda kuuluvates samblikes. Seejuures viitas molekulaarne analüüs, et nad on olnud sümbiootilises suhtes partneriks tõenäoliselt algusest peale.

Eelnevalt tähelepanuta jäänud pärm jäi töörühmale silma tänu Montanas kasvavale kahele samblikuliigile. Kuigi need koosnesid teadaolevalt samast seene- ja vetikaliigist, sünteesis neist üks -- Bryoria tortuosa -- vulpiinhapet, mis annab sellele kollaka värvi. Teine liik -- Bryoria fremontii -- on aga tumepruun. Bryoria-s leiduva RNA üksikajalikul analüüsil leiti uuritud proovides kolmanda organismi pärilikkusainet.

Vaid mõne proovi korral oleks võinud kahtlustada nende saastumist. Kuna sama täheldati aga nii Alaskalt, Etioopiast, Antarktikast ja mujalt maailmast kogutud näidistes, pidi olema millegi sügavamaga. Täiendavat kindlust pakkus seene samblikus helenduvate molekulaarsete markeritega pildile püüdmine. Pärmiseent nähti ka Parmeliaceae sugukonna teistes perekondades. Samas ei saa tulemuste põhjal veel öelda, et kahest seenest ja ühest vetikast või bakterist koosneb iga samblik.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nutiseade diagnoosib sekunditega meeste viljatusprobleeme

Meeste spermakvaliteedi ja spermid arvukuse hindamine võib muutuda lähiaastatel oluliselt lihtsamaks. Uus nutitelefonil ja 3D-prinditaval liidesel põhinev seade tõestab, et kulukaid analüüse saab teha kodus 98 protsendini küündiva täpsusega.

Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

Ka emased tihased laulavad

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda.