Samblike edu tagab kolmepoolne koostöö ({{commentsTotal}})

Vulpicida canadensis.
Vulpicida canadensis.

Koostööd tehes võib saavutada nii mõndagi. Sadu miljoneid aastaid tagasi oma jõu ühendanud vetikad ja seened katavad samblike näol hinnanguliselt kuus protsenti planeedi pinnast. Üksikasjalik pärilikkusaine analüüs viitab nüüd, et paljudel juhtudel kujutab maailma kõige põhjalikumalt uuritud sümbioosivorm kahe organismi asemel kolme liigi koostööd.

Õpikutõdemuseni, et samblikud koosnevad fotosünteesivast bakterist või vetikast ning seenest, jõuti enam kui 140 aasta eest. Vetikad varustavad kooselulist organismi toiteainetega, seen pakub aga vetikale või bakterile kaitset konkurentide ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi alanud suhte käigus sündinud mitmekesisus on kõrvutatav selgroogsete omaga.

Labori kontrollitud tingimustes pole aga seente ja vetikate kunstlikult paari panemise katsed olnud kuigi edukad. Montana ja Purdue ülikooli teadlaste analüüs pakub nüüd sellele ühe võimaliku seletuse – sümbioosi edukaks toimimiseks ei lähe tarvis mitte ühte, vaid kahte seeneliiki. Vähemalt täheldati kandseente (Basidiomycota) sekka arvatavate pärmiseente pärilikkusainet 58 erinevasse perekonda kuuluvates samblikes. Seejuures viitas molekulaarne analüüs, et nad on olnud sümbiootilises suhtes partneriks tõenäoliselt algusest peale.

Eelnevalt tähelepanuta jäänud pärm jäi töörühmale silma tänu Montanas kasvavale kahele samblikuliigile. Kuigi need koosnesid teadaolevalt samast seene- ja vetikaliigist, sünteesis neist üks -- Bryoria tortuosa -- vulpiinhapet, mis annab sellele kollaka värvi. Teine liik -- Bryoria fremontii -- on aga tumepruun. Bryoria-s leiduva RNA üksikajalikul analüüsil leiti uuritud proovides kolmanda organismi pärilikkusainet.

Vaid mõne proovi korral oleks võinud kahtlustada nende saastumist. Kuna sama täheldati aga nii Alaskalt, Etioopiast, Antarktikast ja mujalt maailmast kogutud näidistes, pidi olema millegi sügavamaga. Täiendavat kindlust pakkus seene samblikus helenduvate molekulaarsete markeritega pildile püüdmine. Pärmiseent nähti ka Parmeliaceae sugukonna teistes perekondades. Samas ei saa tulemuste põhjal veel öelda, et kahest seenest ja ühest vetikast või bakterist koosneb iga samblik.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.