Samblike edu tagab kolmepoolne koostöö ({{commentsTotal}})

Vulpicida canadensis.
Vulpicida canadensis.

Koostööd tehes võib saavutada nii mõndagi. Sadu miljoneid aastaid tagasi oma jõu ühendanud vetikad ja seened katavad samblike näol hinnanguliselt kuus protsenti planeedi pinnast. Üksikasjalik pärilikkusaine analüüs viitab nüüd, et paljudel juhtudel kujutab maailma kõige põhjalikumalt uuritud sümbioosivorm kahe organismi asemel kolme liigi koostööd.

Õpikutõdemuseni, et samblikud koosnevad fotosünteesivast bakterist või vetikast ning seenest, jõuti enam kui 140 aasta eest. Vetikad varustavad kooselulist organismi toiteainetega, seen pakub aga vetikale või bakterile kaitset konkurentide ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi alanud suhte käigus sündinud mitmekesisus on kõrvutatav selgroogsete omaga.

Labori kontrollitud tingimustes pole aga seente ja vetikate kunstlikult paari panemise katsed olnud kuigi edukad. Montana ja Purdue ülikooli teadlaste analüüs pakub nüüd sellele ühe võimaliku seletuse – sümbioosi edukaks toimimiseks ei lähe tarvis mitte ühte, vaid kahte seeneliiki. Vähemalt täheldati kandseente (Basidiomycota) sekka arvatavate pärmiseente pärilikkusainet 58 erinevasse perekonda kuuluvates samblikes. Seejuures viitas molekulaarne analüüs, et nad on olnud sümbiootilises suhtes partneriks tõenäoliselt algusest peale.

Eelnevalt tähelepanuta jäänud pärm jäi töörühmale silma tänu Montanas kasvavale kahele samblikuliigile. Kuigi need koosnesid teadaolevalt samast seene- ja vetikaliigist, sünteesis neist üks -- Bryoria tortuosa -- vulpiinhapet, mis annab sellele kollaka värvi. Teine liik -- Bryoria fremontii -- on aga tumepruun. Bryoria-s leiduva RNA üksikajalikul analüüsil leiti uuritud proovides kolmanda organismi pärilikkusainet.

Vaid mõne proovi korral oleks võinud kahtlustada nende saastumist. Kuna sama täheldati aga nii Alaskalt, Etioopiast, Antarktikast ja mujalt maailmast kogutud näidistes, pidi olema millegi sügavamaga. Täiendavat kindlust pakkus seene samblikus helenduvate molekulaarsete markeritega pildile püüdmine. Pärmiseent nähti ka Parmeliaceae sugukonna teistes perekondades. Samas ei saa tulemuste põhjal veel öelda, et kahest seenest ja ühest vetikast või bakterist koosneb iga samblik.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Elevant.Elevant.
Plastplaneet: inimeste valmistatud plastmass kaalub miljard elevanti

Plast on populaarne. Selles pole mingit kahtlust. Materjali masstootmise algusest saati on valmistatud plasti niivõrd palju, et kaaluda üles enam kui miljard elevanti. Taaskasutusse on jõudnud sellest aga vaid napid üheksa protsenti, näitavad värsked arvutused.

Lisatud graafikud.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.Emase humala-eistekedriku tiivad on kollased ja nende siruulatus on umbes 48 millimeetrit.
Video: nähtamatu kummituse ehk tantsulise ööliblika varjatud elukäik

Tartu ülikooli putukateadlane Sille Holm jälgis kodutalu hoovis Euroopa ühe tantsulisema ööliblika humala-eistekedriku varjatud elu nukust eduka paaritumiseni ja avaldas sellest Instagramis lõbusa video. Skandinaavia ja germaani mütoloogias tuntakse humala-eistekedrikut "nähtamatu kummitusena". 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Geko jalg.Geko jalg.
Gekojalast inspireeritud robot aitab päästa maailma kosmoseprügist

Kus on käinud inimesed, sealt leiab ka rämpsu. Alates esimestest kosmose vallutamise plaanidest saadik on suutnud inimkond tekitada maakera ümber enam kui poolest miljonist rusutükist koosneva pilve. Segaduse klaarimise võti võib peituda maailma peaaegu kõige osavamates ronijates – gekodes – ja neist inspireeritud robotites.

Kaheksas raseduskuu.Kaheksas raseduskuu.
Doktoritöö: kes vastutab, kui Eestis sünnib laps, keda vanemad ei soovinud?

Kas tervishoiuteenuse osutaja peaks hüvitama lapse ülalpidamiskulud, kui isikud on soovinud lapse saamist vältida, kuid arsti eksimuse tõttu naine siiski rasestub ja sünnitab igas mõttes terve lapse? Aga kui sündiv laps on raske puudega?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.