Samblike edu tagab kolmepoolne koostöö ({{commentsTotal}})

Vulpicida canadensis.
Vulpicida canadensis.

Koostööd tehes võib saavutada nii mõndagi. Sadu miljoneid aastaid tagasi oma jõu ühendanud vetikad ja seened katavad samblike näol hinnanguliselt kuus protsenti planeedi pinnast. Üksikasjalik pärilikkusaine analüüs viitab nüüd, et paljudel juhtudel kujutab maailma kõige põhjalikumalt uuritud sümbioosivorm kahe organismi asemel kolme liigi koostööd.

Õpikutõdemuseni, et samblikud koosnevad fotosünteesivast bakterist või vetikast ning seenest, jõuti enam kui 140 aasta eest. Vetikad varustavad kooselulist organismi toiteainetega, seen pakub aga vetikale või bakterile kaitset konkurentide ja ebasoodsate keskkonnatingimuste eest. Ligikaudu 400 miljonit aastat tagasi alanud suhte käigus sündinud mitmekesisus on kõrvutatav selgroogsete omaga.

Labori kontrollitud tingimustes pole aga seente ja vetikate kunstlikult paari panemise katsed olnud kuigi edukad. Montana ja Purdue ülikooli teadlaste analüüs pakub nüüd sellele ühe võimaliku seletuse – sümbioosi edukaks toimimiseks ei lähe tarvis mitte ühte, vaid kahte seeneliiki. Vähemalt täheldati kandseente (Basidiomycota) sekka arvatavate pärmiseente pärilikkusainet 58 erinevasse perekonda kuuluvates samblikes. Seejuures viitas molekulaarne analüüs, et nad on olnud sümbiootilises suhtes partneriks tõenäoliselt algusest peale.

Eelnevalt tähelepanuta jäänud pärm jäi töörühmale silma tänu Montanas kasvavale kahele samblikuliigile. Kuigi need koosnesid teadaolevalt samast seene- ja vetikaliigist, sünteesis neist üks -- Bryoria tortuosa -- vulpiinhapet, mis annab sellele kollaka värvi. Teine liik -- Bryoria fremontii -- on aga tumepruun. Bryoria-s leiduva RNA üksikajalikul analüüsil leiti uuritud proovides kolmanda organismi pärilikkusainet.

Vaid mõne proovi korral oleks võinud kahtlustada nende saastumist. Kuna sama täheldati aga nii Alaskalt, Etioopiast, Antarktikast ja mujalt maailmast kogutud näidistes, pidi olema millegi sügavamaga. Täiendavat kindlust pakkus seene samblikus helenduvate molekulaarsete markeritega pildile püüdmine. Pärmiseent nähti ka Parmeliaceae sugukonna teistes perekondades. Samas ei saa tulemuste põhjal veel öelda, et kahest seenest ja ühest vetikast või bakterist koosneb iga samblik.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.Euroopa teadusruumi lõimumispoliitikatel võib olla teatavaid puudusi.
EL-i laienemine võis vähendada ida- ja lääneriikide vahelist teaduskoostööd

Kuigi Euroopa Liidu ühine teadusruum peaks soosima piiriülest koostööd, oleks see kasvanud ida- ja lääneriikide vahel liidu laienemiseta kiiremini, vihjab uus analüüs. Teadusruumi lõimumispoliitikate puudustele vaatamata võib hakata nägema aga ka märke, et ajude väljavoolust on saamas viimaks ajude ringlus.

Maailmaruumi kiviplaneetide seas valdavad veekerad

Kes eksoplaneete uurima sõidab, võtku igaks juhuks kindlasti sukeldusvarustus kaasa, sest üks teadlane on nüüd statistikamudeliga välja rehkendanud, et suuremal osal universumi kivise pinnaga planeetidest katab sellest pinnast enamat kui 90 protsenti meri.

Uus eestikeelne tõlkeprogramm annab teksti edasi sujuvamalt ja autentsemalt

Tartu Ülikooli keeletehnoloogide töögrupp tegi valmis masintõlke programmi, mis põhineb uudsel meetodil ehk tehisnärvivõrkude süsteemil. Tõlkeprogrammi demoversiooni saavad kõik huvilised internetikeskkonnas järele proovida.