Emaslinnu stress enne munemist mõjutab linnupoegade elu ({{commentsTotal}})

Rasvatihase pesa.
Rasvatihase pesa. Autor: NottsExMiner / flickr.com

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emalindude stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada ka järglaste edasist elu, selgub Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringust.

Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine. Sellest lähtuvalt oleks loogiline arvata, et emaslinnu hormonaalne muutus mõjutab ka järglaste elu.

Eelnevad sellealased uuringud on olnud keskendunud pigem pikaajaliste stressormõjude uurimisele, lühiajaliste stressorite mõjust linnupoegade edasisele elule teame aga märksa vähem. Seepärast viisid Tartu ülikooli linnuökoloogid Kilingi-Nõmme ümbruse metsades pesitsevate rasvatihaste abil läbi uuringu, otsides seoseid emaslinnu munemisaegse lühiajalise stressi ning veel munemata munadest kooruvate rasvatihasepoegade kasvu, käitumise ja immuunsüsteemi vahel.

Kuna looduslikes tingimustes ei olnud teadlastel võimalik kõiki emaslinde ühte moodi stressi viia, süstiti lühiajalise stressi imiteerimiseks värsketesse munadesse väike kogus kortikosterooni – hormooni, mille mitmete funktsioonide hulka kuulub ka omadus aidata stressitingimustega kiiresti kohaneda. Nii oli igas kurnas koos paar kortikosterooniga süstitud n-ö stressimuna, mille munemise ajal oleks justkui emaslind lühiajalist stressi kogenud, ning munad, mis olid munetud stressivabades tingustes. Poegade päritolu kindlakstegemiseks asendati eemaldatud munad kunstmunadega ning hormooni sisaldavad munad inkubeeriti vahetult enne koorumist laboris. Vastkoorunud pojad kaaluti, mõõdeti nende mangumiskäitumist ning viidi seejärel nende edasise arengu jälgimiseks tagasi oma algsesse pessa.

Selgus, et tava- ja n-ö stressimunadest koorunud pojad erinesid mitmete tunnuste poolest. Stressimunadest koorunud poegadel oli veres oluliselt vähem kortikosterooni ja lühiajalisel häiringul (näiteks poegade kaalumisel) tõusis neil kortikosterooni tase vähem kui tavamunadest koorunud poegadel. Samuti olid nende immuunsüsteemi näitajad paremad ning häiringu lõppedes vähenes “stressipoegade" veres kortikosterooni hulk kiiremini kui tavapoegadel, mis võib tähendada varast stressi kogenud poegade viimasest paremat taastumist.

Toitu mangusid vastkoorunud stressipojad tavapoegadest kauem ning nende suurem hingamissagedus näitas, et stressipojad olid aktiivsemad. Lühiajaline varane stress ei mõjutanud küll poegade kehaparameetreid (jooksme ja tiiva pikkust), kuid samas ilmnesid üllatavad elupaiga mõjud – nimelt olid stressipojad 15-päevaselt tavapoegadest oluliselt raskemad ja pikema jooksmega vaid okasmetsas, lehtmetsas kasvanud poegadel sellist erinevust ei leitud.

Okasmetsa on peetud rasvatihastele ebasoodsaks kasvukeskkonnaks ning seda kinnitasid ka uuringu-aasta pesitsustulemused. Seega on võimalik, et lühiajaline emaslinnu häiring munemisperioodil võib mõjutada poegade edasist käitumist ja järglaste fenotüübi mitmeid aspekte, suurendades järglaste edulootsust just kehvades kasvutingimustes.

Lisaks aitas uuring paremini mõista pesitsushooaja alguses toimuvate häiringute (kasvõi kogemata pesade leidmiste) mõju mitte ainult vanalindudele, vaid ka nende organismis küpsevatest munadest arenevate poegade edasisele elule.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | kirjutab Allan: mida õppisin

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuigi pole kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti siduda õigeusu religioosete tavadega, kuna pole õigeusklik inimene, siis oli need sõnad siiski suur kergendus. Nüüd nädala pärast paastu lõppu on aeg vaadata 40 päevale tagasi ja jagade teiega saadud õppetunde.  

Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.Virtuaalreaalsus võiks asendada kõiki nutitelefoni funktsioone.
Kristjan Port: Facebook loodab virtuaalreaalsusega nutitelefonid kaotada

Facebooki Mark Zuckerberg on korduvalt kinnitanud, et nende teenus on ja jääb kasutajatele tasuta kättesaadavaks. Põhjus klientidelt rahamure hajutamises on seotud teenuse väärtusega. Pakutavat tasuta suhtluse teenust peetakse vajalikuks seni kuni rahast ei räägita. Umbes nagu messidelt kogutud tasuta pastakad.

Tehisintellekt ilmutab inimeste eelarvamusi

Inimühiskondi iseloomustavad soo-, rahvuse- ja rassipõhised eelarvamused kanduvad masinõpet rakendades üle ka treenitavale tehisintellektile, nendivad USA teadlased.