Emaslinnu stress enne munemist mõjutab linnupoegade elu ({{commentsTotal}})

Rasvatihase pesa.
Rasvatihase pesa. Autor/allikas: NottsExMiner / flickr.com

Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest viimase puhul mängivad olulist rolli erinevad hormoonid. Näiteks emalindude stress (mh toidupuudus) mõjub lootele negatiivselt ja võib mõjutada ka järglaste edasist elu, selgub Tartu ülikooli linnuökoloogide uuringust.

Lühiajalise ehk akuutse stressi, näiteks pesa läheduses toimuva raie või kiskja rünnaku korral muutub kiiresti nii isendi käitumine kui ka füsioloogia. Munemisperioodil toimuvate erinevate häiringute tulemusel võib emaslinnus küpsevatesse munadesse sattuda tavapärasest suuremal hulgal stressihormoone, mille taseme tõus organismis kiirendab muutustega kohanemist. Pärast häiringu lõppu hormoonide tase aga langeb ning taastub organismi normaalne toimimine. Sellest lähtuvalt oleks loogiline arvata, et emaslinnu hormonaalne muutus mõjutab ka järglaste elu.

Eelnevad sellealased uuringud on olnud keskendunud pigem pikaajaliste stressormõjude uurimisele, lühiajaliste stressorite mõjust linnupoegade edasisele elule teame aga märksa vähem. Seepärast viisid Tartu ülikooli linnuökoloogid Kilingi-Nõmme ümbruse metsades pesitsevate rasvatihaste abil läbi uuringu, otsides seoseid emaslinnu munemisaegse lühiajalise stressi ning veel munemata munadest kooruvate rasvatihasepoegade kasvu, käitumise ja immuunsüsteemi vahel.

Kuna looduslikes tingimustes ei olnud teadlastel võimalik kõiki emaslinde ühte moodi stressi viia, süstiti lühiajalise stressi imiteerimiseks värsketesse munadesse väike kogus kortikosterooni – hormooni, mille mitmete funktsioonide hulka kuulub ka omadus aidata stressitingimustega kiiresti kohaneda. Nii oli igas kurnas koos paar kortikosterooniga süstitud n-ö stressimuna, mille munemise ajal oleks justkui emaslind lühiajalist stressi kogenud, ning munad, mis olid munetud stressivabades tingustes. Poegade päritolu kindlakstegemiseks asendati eemaldatud munad kunstmunadega ning hormooni sisaldavad munad inkubeeriti vahetult enne koorumist laboris. Vastkoorunud pojad kaaluti, mõõdeti nende mangumiskäitumist ning viidi seejärel nende edasise arengu jälgimiseks tagasi oma algsesse pessa.

Selgus, et tava- ja n-ö stressimunadest koorunud pojad erinesid mitmete tunnuste poolest. Stressimunadest koorunud poegadel oli veres oluliselt vähem kortikosterooni ja lühiajalisel häiringul (näiteks poegade kaalumisel) tõusis neil kortikosterooni tase vähem kui tavamunadest koorunud poegadel. Samuti olid nende immuunsüsteemi näitajad paremad ning häiringu lõppedes vähenes “stressipoegade" veres kortikosterooni hulk kiiremini kui tavapoegadel, mis võib tähendada varast stressi kogenud poegade viimasest paremat taastumist.

Toitu mangusid vastkoorunud stressipojad tavapoegadest kauem ning nende suurem hingamissagedus näitas, et stressipojad olid aktiivsemad. Lühiajaline varane stress ei mõjutanud küll poegade kehaparameetreid (jooksme ja tiiva pikkust), kuid samas ilmnesid üllatavad elupaiga mõjud – nimelt olid stressipojad 15-päevaselt tavapoegadest oluliselt raskemad ja pikema jooksmega vaid okasmetsas, lehtmetsas kasvanud poegadel sellist erinevust ei leitud.

Okasmetsa on peetud rasvatihastele ebasoodsaks kasvukeskkonnaks ning seda kinnitasid ka uuringu-aasta pesitsustulemused. Seega on võimalik, et lühiajaline emaslinnu häiring munemisperioodil võib mõjutada poegade edasist käitumist ja järglaste fenotüübi mitmeid aspekte, suurendades järglaste edulootsust just kehvades kasvutingimustes.

Lisaks aitas uuring paremini mõista pesitsushooaja alguses toimuvate häiringute (kasvõi kogemata pesade leidmiste) mõju mitte ainult vanalindudele, vaid ka nende organismis küpsevatest munadest arenevate poegade edasisele elule.

Tartu ülikooli linnuökoloogi Marko Mägi teadusuudis ilmus Eesti ornitoloogiaühingu aasta linnu veebipesas eoy.ee.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?