Kuue ülikooli koostöös hakkab sügisest tööle ettevõtlusplatvorm Adapter ({{commentsTotal}})

Adapter – Eesti ülikoolide teadus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusteenuste värav.
Adapter – Eesti ülikoolide teadus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusteenuste värav. Autor/allikas: www.adapter.ee

Sel suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplatvormi Adapter. Võrgustikku saab kasutama hakata ilmselt alates selle aasta sügisest.

Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk, mis muudeti ümber eelkõige seetõttu, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles.

Teine ja olulisem põhjus, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses. "Otsisime nime, millel oleks mingisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osapooli, oligi adapteri-kujund siin asjakohane," ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Koostöö erinevate ülikoolide teadlastega

Võrgustiku tulemusena on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõtlusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolidevaheline koostöö. "Oleme pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd, ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsimusega ülikoolides õige inimese poole pöörduda," rääkis Puura.

Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikoolidest, edaspidi ka kõrgkoolidest. "Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kvaliteedile ja korraldusele," ütles Puura. Praegu on ettevõtjad olukorras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. "Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtuda, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul," kinnitas Puura.

Ta rõhutas, et Adapteri roll on tekitada ka uusi kontakte: "Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides, ja tekib eluterve konkurents." Ka ettevõtjate huvides on erinevaid küsimusi lahendades parim viis see, kui meeskond moodustatakse kahe või kolme ülikooli teadlastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi.

"Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku, siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolmandikule," sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suureneb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulisemaid erialadevahelisi küsimusi.

Sügisene ettevõtluspäev

Selle aasta 6. oktoobril toimub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus.

"Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtjatele liftikõnesid,” kirjeldas Puura. Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatakse tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadlased ettevõtjatele seega lühiülevaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasulikud olemasolevate ettevõtete arenguks.

Üritusel on esindatud ka ettevõtjate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele praegu pakutavad teenused. "Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvastatakse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter," rääkis Puura.

Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahendusi ettevõtete küsimustele.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.