Kuue ülikooli koostöös hakkab sügisest tööle ettevõtlusplatvorm Adapter ({{commentsTotal}})

Adapter – Eesti ülikoolide teadus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusteenuste värav.
Adapter – Eesti ülikoolide teadus-, innovatsiooni- ja ettevõtlusteenuste värav. Autor/allikas: www.adapter.ee

Sel suvel hakatakse aktiivselt katsetama Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti maaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna ülikooli koostöös loodud ettevõtlusplatvormi Adapter. Võrgustikku saab kasutama hakata ilmselt alates selle aasta sügisest.

Tööversioonina kandis Adapter nime T-Helpdesk, mis muudeti ümber eelkõige seetõttu, et võrgustiku nimi oleks kergesti hääldatav nii eesti kui ka inglise keeles.

Teine ja olulisem põhjus, miks T-Helpdeskist sai Adapter, peitub sõna enda taga seisvas tähenduses. "Otsisime nime, millel oleks mingisugune seos sellega, mis seda võrgustikku iseloomustab. Kuna võrgustik ühendab erinevaid osapooli, oligi adapteri-kujund siin asjakohane," ütles Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Koostöö erinevate ülikoolide teadlastega

Võrgustiku tulemusena on ettevõttel võimalus pöörduda edaspidi ühte kohta, mitte igasse ülikooli eraldi. Samuti luuakse ühine ettevõtlusteenuste pakkumise süsteem ja käivitub tihedam ülikoolidevaheline koostöö. "Oleme pidevalt kuulnud etteheiteid, et ülikoolid ei tee omavahel eriti koostööd, ja teiseks ka seda, et praegu ei osata alati oma küsimusega ülikoolides õige inimese poole pöörduda," rääkis Puura.

Adapteri kaudu saab ettevõtja vastuse kõikidest Eesti ülikoolidest, edaspidi ka kõrgkoolidest. "Lubame, et vastus tuleb viie tööpäeva jooksul ja pöörame suurt tähelepanu teenuse kvaliteedile ja korraldusele," ütles Puura. Praegu on ettevõtjad olukorras, kus tihti pöördutakse vaid ühe kindla kontaktisiku poole või mitme erineva inimese poole. "Kui aga need kindlad inimesed on näiteks puhkusel, võib juhtuda, et ettevõte saab vastuse alles kuu või rohkema pärast. Adapteri kaudu saadakse vastus aga igal ajal, st viie tööpäeva jooksul," kinnitas Puura.

Ta rõhutas, et Adapteri roll on tekitada ka uusi kontakte: "Arvan, et kõige rohkem muutub see, et ka meie oma teadlased ja ettevõtluskoostöö vahendajad saavad enam teada selle kohta, mis toimub teistes ülikoolides, ja tekib eluterve konkurents." Ka ettevõtjate huvides on erinevaid küsimusi lahendades parim viis see, kui meeskond moodustatakse kahe või kolme ülikooli teadlastest, kes täiendavad teineteise teadmisi ja oskusi.

"Praegu, kui teadlase poole pöördutakse mingis küsimuses ja ta oskab sellest lahendada vaid ühe kolmandiku, siis ta ei hakka otsima inimesi, kes oskaks leida vastuseid teisele kahele kolmandikule," sõnas Puura. Seetõttu arvabki ta, et Adapteri abil suureneb ka koostöö teiste ülikoolide ja ka ettevõtjate vahel. Nii saab esitada ka varasemast keerulisemaid erialadevahelisi küsimusi.

Sügisene ettevõtluspäev

Selle aasta 6. oktoobril toimub Eesti rahva muuseumis suur ettevõtluspäev, mida korraldavad samuti kõik ülikoolid koos ning kus toimub ka Adapteri esitlus.

"Üritus on väga mitmekülgne, kasutame praegu enda teada esimest korda maailmas vormi, kus 30 teadlast teevad ettevõtjatele liftikõnesid,” kirjeldas Puura. Liftikõne on lühiettekanne, mis kestab kuni viis minutit ja mida kasutatakse tavaliselt idufirmade puhul, et selgitada investoritele oma ideed. Üritusel annavad teadlased ettevõtjatele seega lühiülevaate, millega nad tegelevad ja kuidas nad võiksid olla kasulikud olemasolevate ettevõtete arenguks.

Üritusel on esindatud ka ettevõtjate toetamise tugisüsteem, kus kuvatakse kõik ettevõtjatele praegu pakutavad teenused. "Adapter hakkab samuti olema osa sellest. Kui näiteks ettevõte läheb EAS-i diagnostikale ning sel tuvastatakse teadus- ja arendustegevuse vajadus, mis aitaks kaasa ettevõtluse arengule, siis järgmine punkt, kuhu neil soovitatakse pöörduda, olekski Adapter," rääkis Puura.

Ettevõtluspäeval toimuvad ka erinevad seminarid ning isiklikud kohtumised, kus pakutakse lahendusi ettevõtete küsimustele.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.