Ornitoloog: linnud võiksid tuua Eestisse senisest enam turiste ({{commentsTotal}})

Haapsalut külastanud maailmakuulsa ornitoloogi David Lindo sõnul ei tähenda linnuvaatlus ainult kaugete laante vahel asuvates tornides istumist, vaid avastamist jagub ohtralt ka linnades. Sulelised võiksid Lindo arvates Eestisse tuua senisest enam turiste.

David Lindol on eriline huvi linnalinnuvaatluse vastu, mis sai alguse juba lapsepõlves, kui tal ei olnud võimalik sõita kaugele loodusesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma pidin hakkama loodust jälgima seal, kus ma olin ehk keset linna ja mõne aja pärast mõistsin ma, et uksest välja astudes ja akna taga on nii palju, mida vaadata. Sa näed elusloodust, kui sa vaid tõstad oma pilgu," rääkis Lindo.

Nüüd on ta võtnud oma südameasjaks rännata üle kogu maailma ja tuletada inimestele meelde, kui palju põnevat loodust ka linnadest leiab. Kogemused tulevad ajaga ja algajatel vaatlejatel ei tasu tema sõnul karta seda, et nad kohe kõiki liike ära ei tunne.

"Kui märkad, et sinu ümber on loodus, siis lõpuks hakkad sa nägema ja märkama, et see lind on seda liiki ja see lind seda liiki," ütles ta.

Eesti võiks Lindo kinnitusel saada väga oluliseks linnuturismi sihtkohaks. Seda tuleks senisest enam toetada aga ka riigi poolt.

"Siin on nii palju erinevaid liike, mida Lääne-Euroopa inimesed tahaksid näha. Ma arvan, et on väga tähtis, et teie valitsus taipaks ja mõistaks, et see turismisektor on väga oluline ja ma arvan, et selles riigis ignoreeritakse seda. Ma usun, et see võiks siia meelitada palju rohkem inimesi," rääkis ta.

Kui näiteks Eestis käib praegu aastas ligi 1500 linnuturisti, siis Eestiga enam-vähem sama suures Extremadura regioonis Hispaanias saab linnuturism tuge valitsuselt ja turiste käib seal üle 20 000 ning kohalik majandus saab sellest märgatavat kasu.

"See toob sisse kuus miljonit eurot, mis läheb maapiirkondade majandusse. Seega on see väga hea võimalus kohalikele äridele," kinnitas Extremadura linnuturismi arendamise ametnik Vanesa Palacios.

David Lindo sõnul on loodusvaatlus nagu meditatsioon - selleks hommikul kulutatud kümme minutit annavad jõudu ja jaksu kogu ülejäänud päevaks.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?