Ornitoloog: linnud võiksid tuua Eestisse senisest enam turiste ({{commentsTotal}})

Haapsalut külastanud maailmakuulsa ornitoloogi David Lindo sõnul ei tähenda linnuvaatlus ainult kaugete laante vahel asuvates tornides istumist, vaid avastamist jagub ohtralt ka linnades. Sulelised võiksid Lindo arvates Eestisse tuua senisest enam turiste.

David Lindol on eriline huvi linnalinnuvaatluse vastu, mis sai alguse juba lapsepõlves, kui tal ei olnud võimalik sõita kaugele loodusesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma pidin hakkama loodust jälgima seal, kus ma olin ehk keset linna ja mõne aja pärast mõistsin ma, et uksest välja astudes ja akna taga on nii palju, mida vaadata. Sa näed elusloodust, kui sa vaid tõstad oma pilgu," rääkis Lindo.

Nüüd on ta võtnud oma südameasjaks rännata üle kogu maailma ja tuletada inimestele meelde, kui palju põnevat loodust ka linnadest leiab. Kogemused tulevad ajaga ja algajatel vaatlejatel ei tasu tema sõnul karta seda, et nad kohe kõiki liike ära ei tunne.

"Kui märkad, et sinu ümber on loodus, siis lõpuks hakkad sa nägema ja märkama, et see lind on seda liiki ja see lind seda liiki," ütles ta.

Eesti võiks Lindo kinnitusel saada väga oluliseks linnuturismi sihtkohaks. Seda tuleks senisest enam toetada aga ka riigi poolt.

"Siin on nii palju erinevaid liike, mida Lääne-Euroopa inimesed tahaksid näha. Ma arvan, et on väga tähtis, et teie valitsus taipaks ja mõistaks, et see turismisektor on väga oluline ja ma arvan, et selles riigis ignoreeritakse seda. Ma usun, et see võiks siia meelitada palju rohkem inimesi," rääkis ta.

Kui näiteks Eestis käib praegu aastas ligi 1500 linnuturisti, siis Eestiga enam-vähem sama suures Extremadura regioonis Hispaanias saab linnuturism tuge valitsuselt ja turiste käib seal üle 20 000 ning kohalik majandus saab sellest märgatavat kasu.

"See toob sisse kuus miljonit eurot, mis läheb maapiirkondade majandusse. Seega on see väga hea võimalus kohalikele äridele," kinnitas Extremadura linnuturismi arendamise ametnik Vanesa Palacios.

David Lindo sõnul on loodusvaatlus nagu meditatsioon - selleks hommikul kulutatud kümme minutit annavad jõudu ja jaksu kogu ülejäänud päevaks.

Toimetaja: Merili Nael



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: