Ornitoloog: linnud võiksid tuua Eestisse senisest enam turiste ({{commentsTotal}})

Haapsalut külastanud maailmakuulsa ornitoloogi David Lindo sõnul ei tähenda linnuvaatlus ainult kaugete laante vahel asuvates tornides istumist, vaid avastamist jagub ohtralt ka linnades. Sulelised võiksid Lindo arvates Eestisse tuua senisest enam turiste.

David Lindol on eriline huvi linnalinnuvaatluse vastu, mis sai alguse juba lapsepõlves, kui tal ei olnud võimalik sõita kaugele loodusesse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma pidin hakkama loodust jälgima seal, kus ma olin ehk keset linna ja mõne aja pärast mõistsin ma, et uksest välja astudes ja akna taga on nii palju, mida vaadata. Sa näed elusloodust, kui sa vaid tõstad oma pilgu," rääkis Lindo.

Nüüd on ta võtnud oma südameasjaks rännata üle kogu maailma ja tuletada inimestele meelde, kui palju põnevat loodust ka linnadest leiab. Kogemused tulevad ajaga ja algajatel vaatlejatel ei tasu tema sõnul karta seda, et nad kohe kõiki liike ära ei tunne.

"Kui märkad, et sinu ümber on loodus, siis lõpuks hakkad sa nägema ja märkama, et see lind on seda liiki ja see lind seda liiki," ütles ta.

Eesti võiks Lindo kinnitusel saada väga oluliseks linnuturismi sihtkohaks. Seda tuleks senisest enam toetada aga ka riigi poolt.

"Siin on nii palju erinevaid liike, mida Lääne-Euroopa inimesed tahaksid näha. Ma arvan, et on väga tähtis, et teie valitsus taipaks ja mõistaks, et see turismisektor on väga oluline ja ma arvan, et selles riigis ignoreeritakse seda. Ma usun, et see võiks siia meelitada palju rohkem inimesi," rääkis ta.

Kui näiteks Eestis käib praegu aastas ligi 1500 linnuturisti, siis Eestiga enam-vähem sama suures Extremadura regioonis Hispaanias saab linnuturism tuge valitsuselt ja turiste käib seal üle 20 000 ning kohalik majandus saab sellest märgatavat kasu.

"See toob sisse kuus miljonit eurot, mis läheb maapiirkondade majandusse. Seega on see väga hea võimalus kohalikele äridele," kinnitas Extremadura linnuturismi arendamise ametnik Vanesa Palacios.

David Lindo sõnul on loodusvaatlus nagu meditatsioon - selleks hommikul kulutatud kümme minutit annavad jõudu ja jaksu kogu ülejäänud päevaks.

Toimetaja: Merili Nael



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.