Laste hiline magamaminekuaeg suurendab ülekaalulisuse riski ({{commentsTotal}})

Uni teeb kurva tuju jälle heaks.
Uni teeb kurva tuju jälle heaks. Autor/allikas: Wikipedia.org

Hilja voodi, hiljem ülekaaluliseks. Nii võiks kokku võtta Ohio osariigi ülikooli teadlaste uuringu, mille kohaselt hilja magama minevatel lastel on tulevikus suurem risk ülekaalulisusele.

Eelkooliealisi lapsi „Aktuaalse kaamera“ õhtuse saate ajal magama saada võib olla suur väljakutse. Kuid see on seda väärt, sest neil lastel, kes lähevad voodisse pärast kella üheksat õhtul, suureneb teismeeas ülekaalulisuse risk.

Ohio osariigi ülikooli teadlased uurisid 977 lapse andmeid, kes osalesid pikaajalises uuringus Study of Early Child Care and Youth Development alates varasest lapsepõlvest kuni 15. eluaastani. Selles uuringus koguti andmeid 1991. aastal USAs sündinud 1300 lapse kohta, et jälgida erinevaid elustiili ja kasvatuslikke mõjusid lapse arengule.

Ajakirjas The Journal of Pediatrics avaldatud artikli kohaselt vaatlesid teadlased laste magamamineku aegu. Andmetest tuleb välja, et nende laste hulgas, kes kuni 4,5 aastaseks saamiseni läksid magama pärast kella 21 õhtul, esines märkimisväärselt rohkem ülekaalulisust teismeeas.

Samas nendest lastest, kes läksid magama enne kella 20 oli vaid üks kümnest ülekaaluline. Nende laste hulgas, kes läksid magama kella 20 ja 21 vahel oli teismeeas ülekaalulisi 16 protsenti. Kuid nendest lastest, kes läksid magama hilja ehk pärast kella 21 oli ülekaalulisi suisa 23 protsenti.

50 protsenti uuringus osalenud lastest aga läks magama 20 ja 21 vahel. Ligikaudu veerand läks magama enne kella 20 ja sama palju läks magama pärast kella 21.

Lapse magamaminek sõltub päris palju kodusest keskkonnast. Seetõttu analüüsis uuringu juhtautor Sarah Anderson koos kolleegidega ka seda, milline oli laste suhtlus emadega mängimise ajal. Salvestatud videotelt võeti välja sellised näitajad nagu vanema toetust, suhtumine lapse iseseisvusesse ja vaenulikkuse puudumine.

Sellest analüüsi osast selgus, et nende laste hulgas, kes läksid voodisse kõige hiljem ning kel ühtlasi oli oma emaga nõrgem emotsionaalne side, esines teismeeas kõige rohkem ülekaalulisust.

Ühtlasi oli näha, et hilise magamaminekuga lapsi iseloomustas mitte valge nahavärv, emade madal haridustase ja kehvem majanduslik olukord.

Sarah Andersoni sõnul ei tähenda see, kui lapsed voodisse lähevad veel seda, et nad magama jäävad. Küll aga aitab pidevalt rutiinist kinni hoidmine. Anderson nõustub ka argumendiga, et kui vanemad töötavad hilise kellaajani, on raske saada lapsi varakult voodisse. Kuid selle kasulikust tervisemõjust teadlik olemine võib veenda nii vanemaid kui lapsi ühiselt pingutama.

Uuringu kriitikana toob Anderson välja, et selles uuringus ei võetud arvesse toitumisharjumusi ja muid elustiilitegureid, mis kehakaalu mõjutavad, kuid nende seoste uurimine on rühmal käsil.

Kuna ülekaalulisust on ka varasemad uuringud seostanud unepuudusega, siis just piisava uneaja aitab tagada see, kui lapsed lähevad samal kellajal õhtul magama. Ning nagu sellest uuringust selgub, siis parem on kui magamaminek on kella 20 paiku.

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?