Laste hiline magamaminekuaeg suurendab ülekaalulisuse riski ({{commentsTotal}})

Uni teeb kurva tuju jälle heaks.
Uni teeb kurva tuju jälle heaks. Autor/allikas: Wikipedia.org

Hilja voodi, hiljem ülekaaluliseks. Nii võiks kokku võtta Ohio osariigi ülikooli teadlaste uuringu, mille kohaselt hilja magama minevatel lastel on tulevikus suurem risk ülekaalulisusele.

Eelkooliealisi lapsi „Aktuaalse kaamera“ õhtuse saate ajal magama saada võib olla suur väljakutse. Kuid see on seda väärt, sest neil lastel, kes lähevad voodisse pärast kella üheksat õhtul, suureneb teismeeas ülekaalulisuse risk.

Ohio osariigi ülikooli teadlased uurisid 977 lapse andmeid, kes osalesid pikaajalises uuringus Study of Early Child Care and Youth Development alates varasest lapsepõlvest kuni 15. eluaastani. Selles uuringus koguti andmeid 1991. aastal USAs sündinud 1300 lapse kohta, et jälgida erinevaid elustiili ja kasvatuslikke mõjusid lapse arengule.

Ajakirjas The Journal of Pediatrics avaldatud artikli kohaselt vaatlesid teadlased laste magamamineku aegu. Andmetest tuleb välja, et nende laste hulgas, kes kuni 4,5 aastaseks saamiseni läksid magama pärast kella 21 õhtul, esines märkimisväärselt rohkem ülekaalulisust teismeeas.

Samas nendest lastest, kes läksid magama enne kella 20 oli vaid üks kümnest ülekaaluline. Nende laste hulgas, kes läksid magama kella 20 ja 21 vahel oli teismeeas ülekaalulisi 16 protsenti. Kuid nendest lastest, kes läksid magama hilja ehk pärast kella 21 oli ülekaalulisi suisa 23 protsenti.

50 protsenti uuringus osalenud lastest aga läks magama 20 ja 21 vahel. Ligikaudu veerand läks magama enne kella 20 ja sama palju läks magama pärast kella 21.

Lapse magamaminek sõltub päris palju kodusest keskkonnast. Seetõttu analüüsis uuringu juhtautor Sarah Anderson koos kolleegidega ka seda, milline oli laste suhtlus emadega mängimise ajal. Salvestatud videotelt võeti välja sellised näitajad nagu vanema toetust, suhtumine lapse iseseisvusesse ja vaenulikkuse puudumine.

Sellest analüüsi osast selgus, et nende laste hulgas, kes läksid voodisse kõige hiljem ning kel ühtlasi oli oma emaga nõrgem emotsionaalne side, esines teismeeas kõige rohkem ülekaalulisust.

Ühtlasi oli näha, et hilise magamaminekuga lapsi iseloomustas mitte valge nahavärv, emade madal haridustase ja kehvem majanduslik olukord.

Sarah Andersoni sõnul ei tähenda see, kui lapsed voodisse lähevad veel seda, et nad magama jäävad. Küll aga aitab pidevalt rutiinist kinni hoidmine. Anderson nõustub ka argumendiga, et kui vanemad töötavad hilise kellaajani, on raske saada lapsi varakult voodisse. Kuid selle kasulikust tervisemõjust teadlik olemine võib veenda nii vanemaid kui lapsi ühiselt pingutama.

Uuringu kriitikana toob Anderson välja, et selles uuringus ei võetud arvesse toitumisharjumusi ja muid elustiilitegureid, mis kehakaalu mõjutavad, kuid nende seoste uurimine on rühmal käsil.

Kuna ülekaalulisust on ka varasemad uuringud seostanud unepuudusega, siis just piisava uneaja aitab tagada see, kui lapsed lähevad samal kellajal õhtul magama. Ning nagu sellest uuringust selgub, siis parem on kui magamaminek on kella 20 paiku.

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.