Laste hiline magamaminekuaeg suurendab ülekaalulisuse riski ({{commentsTotal}})

Uni teeb kurva tuju jälle heaks.
Uni teeb kurva tuju jälle heaks. Autor/allikas: Wikipedia.org

Hilja voodi, hiljem ülekaaluliseks. Nii võiks kokku võtta Ohio osariigi ülikooli teadlaste uuringu, mille kohaselt hilja magama minevatel lastel on tulevikus suurem risk ülekaalulisusele.

Eelkooliealisi lapsi „Aktuaalse kaamera“ õhtuse saate ajal magama saada võib olla suur väljakutse. Kuid see on seda väärt, sest neil lastel, kes lähevad voodisse pärast kella üheksat õhtul, suureneb teismeeas ülekaalulisuse risk.

Ohio osariigi ülikooli teadlased uurisid 977 lapse andmeid, kes osalesid pikaajalises uuringus Study of Early Child Care and Youth Development alates varasest lapsepõlvest kuni 15. eluaastani. Selles uuringus koguti andmeid 1991. aastal USAs sündinud 1300 lapse kohta, et jälgida erinevaid elustiili ja kasvatuslikke mõjusid lapse arengule.

Ajakirjas The Journal of Pediatrics avaldatud artikli kohaselt vaatlesid teadlased laste magamamineku aegu. Andmetest tuleb välja, et nende laste hulgas, kes kuni 4,5 aastaseks saamiseni läksid magama pärast kella 21 õhtul, esines märkimisväärselt rohkem ülekaalulisust teismeeas.

Samas nendest lastest, kes läksid magama enne kella 20 oli vaid üks kümnest ülekaaluline. Nende laste hulgas, kes läksid magama kella 20 ja 21 vahel oli teismeeas ülekaalulisi 16 protsenti. Kuid nendest lastest, kes läksid magama hilja ehk pärast kella 21 oli ülekaalulisi suisa 23 protsenti.

50 protsenti uuringus osalenud lastest aga läks magama 20 ja 21 vahel. Ligikaudu veerand läks magama enne kella 20 ja sama palju läks magama pärast kella 21.

Lapse magamaminek sõltub päris palju kodusest keskkonnast. Seetõttu analüüsis uuringu juhtautor Sarah Anderson koos kolleegidega ka seda, milline oli laste suhtlus emadega mängimise ajal. Salvestatud videotelt võeti välja sellised näitajad nagu vanema toetust, suhtumine lapse iseseisvusesse ja vaenulikkuse puudumine.

Sellest analüüsi osast selgus, et nende laste hulgas, kes läksid voodisse kõige hiljem ning kel ühtlasi oli oma emaga nõrgem emotsionaalne side, esines teismeeas kõige rohkem ülekaalulisust.

Ühtlasi oli näha, et hilise magamaminekuga lapsi iseloomustas mitte valge nahavärv, emade madal haridustase ja kehvem majanduslik olukord.

Sarah Andersoni sõnul ei tähenda see, kui lapsed voodisse lähevad veel seda, et nad magama jäävad. Küll aga aitab pidevalt rutiinist kinni hoidmine. Anderson nõustub ka argumendiga, et kui vanemad töötavad hilise kellaajani, on raske saada lapsi varakult voodisse. Kuid selle kasulikust tervisemõjust teadlik olemine võib veenda nii vanemaid kui lapsi ühiselt pingutama.

Uuringu kriitikana toob Anderson välja, et selles uuringus ei võetud arvesse toitumisharjumusi ja muid elustiilitegureid, mis kehakaalu mõjutavad, kuid nende seoste uurimine on rühmal käsil.

Kuna ülekaalulisust on ka varasemad uuringud seostanud unepuudusega, siis just piisava uneaja aitab tagada see, kui lapsed lähevad samal kellajal õhtul magama. Ning nagu sellest uuringust selgub, siis parem on kui magamaminek on kella 20 paiku.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: