Thomson Reuters müüs Web of Science’i 3,55 miljardi dollari eest ({{commentsTotal}})

Web of Science on juhtiv teadusinfo andmebaas.
Web of Science on juhtiv teadusinfo andmebaas. Autor/allikas: wokinfo.com

Thomson Reuters loovutas teadusandmebaasi Web of Science intellektuaalomandi koos teadusüksusega 3,55 miljardit dollari ehk 3,2 miljardi euro eest. Ilmselt ootab andmebaasi ees edasimüük.

Maailma suurim teadustsiteeringute andmebaas Web of Science (WoS) müüakse börsil noteerimata aktsiafondidele, mis on seotud Torontos asuva Onex Corporationi ja Hong Kongis asuva ettevõttega Baring Private Equity Asia (lühidalt Baring Asia).

WoS on üks toode intellektuaalomandi ja teaduse üksusest, mille Thomson Reuters müüs. Lisaks WoS-ile kuulusid müüdud üksusesse Intellectual Property & Science veel sellised meediatooted nagu Thomson CompuMark, Thomson Innovation, MarkMonitor, Thomson Reuters Cortellis ja Thomson IP Manager.

Arvatakse, et praeguste ostjate eesmärk on portfell osadeks lõhkuda ning siis kasumlikult edasi müüa, kirjutab Nature.

Nature’le kommenteeris teemat kirjastuse Processed Media juht ja endine “Encyclopaedia Britannica” kirjastaja Joseph Esposito. Tema sõnul on selliste aktsiafondide peamine eesmärk siiski leida võimalus edasi müüa.

WoS-il ja veel mitmetel teistel toodetel, mille Thomson Reuters ühes sellega müüs, on tohutu laienemise potentsiaal Aasias, mille teadlaskond püüdleb oma uuringutega üha enam maailma erinevatesse teadusajakirjadesse.

Sellele samale laienemise võimalusele viitab ka ühe ostja, Baring Asia asutaja ja tegevjuht Jean Eric Salata. “Me ootame väga Onexiga partnerlust Intellectual Property & Science’i haldamise osas, mis võimaldab meil arendada seda üleilmselt, iseäranis Aasias, kus näeme üksuste üksteisest eraldiseisvat kasvuvõimalust.”

Mida see muudab teadlaste kui kasutajate jaoks?

Lühike vastus: ilmselt mitte midagi. Kuna tegu on väga hästi toimivate andmebaasidega, mis omanikele kenasti sisse toovad, siis suure tõenäosusega ei hakata tegema suuri muudatusi ega ka olulist edasiarendust.

Mida see võib muuta andmebaasi sisu osas?

Arvestades uute omanike selget eesmärki Aasias laieneda, võib see tähendada senisest suuremat Aasia teadlaste uuringute ja ajakirjade osakaalu. Kuid siinkohal tuleb siiski arvestada WoS-i väga range kvaliteedikontrolliga, mis on WoS-i edu pant. Ja seda latti ilmselt pelgalt Aasia teadlaskonna tarvis kergekäeliselt alla ei lasta, sest nii väheneks WoS-i sisuline väärtus.

Kuivõrd levib spekulatsioon, et uutel omanikel võib olla soov ostetu edasi müüa, on hakatud rääkima ka võimalikest edasistest ostjatest. Ühe ostjana on välja pakutud ka teadusajakirja Nature kirjastus Springer Nature, kes aga on seni keeldunud teemat kommenteerimast.

Ja siis on arutatud võimaluse üle, et neutraalse ja kõrgekvaliteedilise teaduskirjanduse tagamiseks võiks WoS-i sarnane viitamisandmebaas üldse kuuluda teadlaskonnale. Kuidas see reaalsuses välja näeks ning kes lõpuks seda haldaks ja omaks, on muidugi palju keerulisem küsimus.


Taust: mis on Thomson Reuters ja Web of Science?

Thomson Reuters on rahvusvaheline uudiste ja infokorporatsioon. Sellest on teadusega seotud alamüksus Intellectual Property & Science vaid üks osa. Web of Science (varasema nimega Web of Knowledge) on maailma juhtiv teadusinfo andmebaas, mis kajastab üle 12 000 ajakirja.

Viitamisandmebaasidesse kuuluvad valitud valdkondade kõige mõjukamad ajakirjad, mida hinnatakse lähtudes väga rangetest kriteeriumidest (ajakirjal peab olema regulaarne ja õigeaegne ilmumine; ingliskeelsed pealkirjad, võtmesõnad ja resümeed; rahvusvaheline autorlus, eelretsenseerimine; kõrge tsiteeritavus).

Toimetaja: Marju Himma



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?