Thomson Reuters müüs Web of Science’i 3,55 miljardi dollari eest ({{commentsTotal}})

Web of Science on juhtiv teadusinfo andmebaas.
Web of Science on juhtiv teadusinfo andmebaas. Autor/allikas: wokinfo.com

Thomson Reuters loovutas teadusandmebaasi Web of Science intellektuaalomandi koos teadusüksusega 3,55 miljardit dollari ehk 3,2 miljardi euro eest. Ilmselt ootab andmebaasi ees edasimüük.

Maailma suurim teadustsiteeringute andmebaas Web of Science (WoS) müüakse börsil noteerimata aktsiafondidele, mis on seotud Torontos asuva Onex Corporationi ja Hong Kongis asuva ettevõttega Baring Private Equity Asia (lühidalt Baring Asia).

WoS on üks toode intellektuaalomandi ja teaduse üksusest, mille Thomson Reuters müüs. Lisaks WoS-ile kuulusid müüdud üksusesse Intellectual Property & Science veel sellised meediatooted nagu Thomson CompuMark, Thomson Innovation, MarkMonitor, Thomson Reuters Cortellis ja Thomson IP Manager.

Arvatakse, et praeguste ostjate eesmärk on portfell osadeks lõhkuda ning siis kasumlikult edasi müüa, kirjutab Nature.

Nature’le kommenteeris teemat kirjastuse Processed Media juht ja endine “Encyclopaedia Britannica” kirjastaja Joseph Esposito. Tema sõnul on selliste aktsiafondide peamine eesmärk siiski leida võimalus edasi müüa.

WoS-il ja veel mitmetel teistel toodetel, mille Thomson Reuters ühes sellega müüs, on tohutu laienemise potentsiaal Aasias, mille teadlaskond püüdleb oma uuringutega üha enam maailma erinevatesse teadusajakirjadesse.

Sellele samale laienemise võimalusele viitab ka ühe ostja, Baring Asia asutaja ja tegevjuht Jean Eric Salata. “Me ootame väga Onexiga partnerlust Intellectual Property & Science’i haldamise osas, mis võimaldab meil arendada seda üleilmselt, iseäranis Aasias, kus näeme üksuste üksteisest eraldiseisvat kasvuvõimalust.”

Mida see muudab teadlaste kui kasutajate jaoks?

Lühike vastus: ilmselt mitte midagi. Kuna tegu on väga hästi toimivate andmebaasidega, mis omanikele kenasti sisse toovad, siis suure tõenäosusega ei hakata tegema suuri muudatusi ega ka olulist edasiarendust.

Mida see võib muuta andmebaasi sisu osas?

Arvestades uute omanike selget eesmärki Aasias laieneda, võib see tähendada senisest suuremat Aasia teadlaste uuringute ja ajakirjade osakaalu. Kuid siinkohal tuleb siiski arvestada WoS-i väga range kvaliteedikontrolliga, mis on WoS-i edu pant. Ja seda latti ilmselt pelgalt Aasia teadlaskonna tarvis kergekäeliselt alla ei lasta, sest nii väheneks WoS-i sisuline väärtus.

Kuivõrd levib spekulatsioon, et uutel omanikel võib olla soov ostetu edasi müüa, on hakatud rääkima ka võimalikest edasistest ostjatest. Ühe ostjana on välja pakutud ka teadusajakirja Nature kirjastus Springer Nature, kes aga on seni keeldunud teemat kommenteerimast.

Ja siis on arutatud võimaluse üle, et neutraalse ja kõrgekvaliteedilise teaduskirjanduse tagamiseks võiks WoS-i sarnane viitamisandmebaas üldse kuuluda teadlaskonnale. Kuidas see reaalsuses välja näeks ning kes lõpuks seda haldaks ja omaks, on muidugi palju keerulisem küsimus.


Taust: mis on Thomson Reuters ja Web of Science?

Thomson Reuters on rahvusvaheline uudiste ja infokorporatsioon. Sellest on teadusega seotud alamüksus Intellectual Property & Science vaid üks osa. Web of Science (varasema nimega Web of Knowledge) on maailma juhtiv teadusinfo andmebaas, mis kajastab üle 12 000 ajakirja.

Viitamisandmebaasidesse kuuluvad valitud valdkondade kõige mõjukamad ajakirjad, mida hinnatakse lähtudes väga rangetest kriteeriumidest (ajakirjal peab olema regulaarne ja õigeaegne ilmumine; ingliskeelsed pealkirjad, võtmesõnad ja resümeed; rahvusvaheline autorlus, eelretsenseerimine; kõrge tsiteeritavus).

Toimetaja: Marju Himma



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.