Teadusmalevlased töötavad ESTCube-2 satelliidi kallal ({{commentsTotal}})

Tartu observatooriumis alustanud teadusmalev pakub gümnaasiumiõpilastele kosmosealast praktikat - enam kui kuu aja jooksul töötavad teadushuvilised kooliõpilased ESTCube-2 satelliidi arendamise kallal.

Teadusmalevale andsid osalised täna avapaugu veeraketi lennutamisega. Õpilaste esimene iseseisev tutvumisharjutus läks esialgu konarlikult, kuid nutikad malevlased ei lasknud end heidutada, vaid võtsid appi kaaslaste kingapaelad ja panid masina siiski tööle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järgneva kuu jooksul ootab gümnaasiumiõpilasi ees aga tõsisem töö mõne ESTCube'i satelliidi alamsüsteemiga või observatooriumi teadusalaga.

"Ma arendan graafilist kasutajaliidest Helmholtzi puuri jaoks. /.../ Ma õpin selle kohta ja mul on hea juhendaja," rääkis teadusmalevlane Lätist, Laima Anna Dalbina.

"See on selline seade, mis tekitab ruumi sees kontrollitava homogeense magnetvälja. See simuleerib neid tingimusi, mis on kosmoseruumis. Maa peal sellist magnetvälja pole ja me ei tea, kuidas meie elektroonika töötab selles kosmose magnetväljas," selgitas teadusmalevlane Daniil Lepkin.

Malevas on populaarteadusliku võistlussaate "Rakett 69" osalisi, õpilasi loodusteaduste kallakuga koolidest, aga ka teadmishimulisi õpilasi, kes loodusteadusi koolis süvendatult ei õpi.

Daniil Lepkin õpib näiteks Tallinna Õismäe Vene lütseumis.

"Ma tegin süvaõpet ise. Ma käisin robotiringis ja ise õppisin programmeerimist ja robotiehitust ja 3D-modelleerimist," rääkis ta.

Iga õpilane saab endale kindla ülesande, millega tudengite ja teadlaste juhendamisel töötada.

"Näiteks kaks õpilast hakkavad töötama ESTCube-2 asendi määramise ja kontrollimise meeskonnas, kaks õpilast arendavad tarkvara Helmholtzi puurile," selgitas Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Andris Slavinskis.

Üks astronoomiahuviline saab analüüsida väheuuritud täheparve tähtede heleduse muutlikkust. Lisaks saavad malevlased õppida erinevaid vaatlusmeetodeid Tõravere observatooriumi teleskoopidega ja osaleda kaugseire välitöödel.

Toimetaja: Merili Nael



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.