Teadusmalevlased töötavad ESTCube-2 satelliidi kallal ({{commentsTotal}})

Tartu observatooriumis alustanud teadusmalev pakub gümnaasiumiõpilastele kosmosealast praktikat - enam kui kuu aja jooksul töötavad teadushuvilised kooliõpilased ESTCube-2 satelliidi arendamise kallal.

Teadusmalevale andsid osalised täna avapaugu veeraketi lennutamisega. Õpilaste esimene iseseisev tutvumisharjutus läks esialgu konarlikult, kuid nutikad malevlased ei lasknud end heidutada, vaid võtsid appi kaaslaste kingapaelad ja panid masina siiski tööle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järgneva kuu jooksul ootab gümnaasiumiõpilasi ees aga tõsisem töö mõne ESTCube'i satelliidi alamsüsteemiga või observatooriumi teadusalaga.

"Ma arendan graafilist kasutajaliidest Helmholtzi puuri jaoks. /.../ Ma õpin selle kohta ja mul on hea juhendaja," rääkis teadusmalevlane Lätist, Laima Anna Dalbina.

"See on selline seade, mis tekitab ruumi sees kontrollitava homogeense magnetvälja. See simuleerib neid tingimusi, mis on kosmoseruumis. Maa peal sellist magnetvälja pole ja me ei tea, kuidas meie elektroonika töötab selles kosmose magnetväljas," selgitas teadusmalevlane Daniil Lepkin.

Malevas on populaarteadusliku võistlussaate "Rakett 69" osalisi, õpilasi loodusteaduste kallakuga koolidest, aga ka teadmishimulisi õpilasi, kes loodusteadusi koolis süvendatult ei õpi.

Daniil Lepkin õpib näiteks Tallinna Õismäe Vene lütseumis.

"Ma tegin süvaõpet ise. Ma käisin robotiringis ja ise õppisin programmeerimist ja robotiehitust ja 3D-modelleerimist," rääkis ta.

Iga õpilane saab endale kindla ülesande, millega tudengite ja teadlaste juhendamisel töötada.

"Näiteks kaks õpilast hakkavad töötama ESTCube-2 asendi määramise ja kontrollimise meeskonnas, kaks õpilast arendavad tarkvara Helmholtzi puurile," selgitas Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Andris Slavinskis.

Üks astronoomiahuviline saab analüüsida väheuuritud täheparve tähtede heleduse muutlikkust. Lisaks saavad malevlased õppida erinevaid vaatlusmeetodeid Tõravere observatooriumi teleskoopidega ja osaleda kaugseire välitöödel.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?