Teadusmalevlased töötavad ESTCube-2 satelliidi kallal ({{commentsTotal}})

Tartu observatooriumis alustanud teadusmalev pakub gümnaasiumiõpilastele kosmosealast praktikat - enam kui kuu aja jooksul töötavad teadushuvilised kooliõpilased ESTCube-2 satelliidi arendamise kallal.

Teadusmalevale andsid osalised täna avapaugu veeraketi lennutamisega. Õpilaste esimene iseseisev tutvumisharjutus läks esialgu konarlikult, kuid nutikad malevlased ei lasknud end heidutada, vaid võtsid appi kaaslaste kingapaelad ja panid masina siiski tööle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Järgneva kuu jooksul ootab gümnaasiumiõpilasi ees aga tõsisem töö mõne ESTCube'i satelliidi alamsüsteemiga või observatooriumi teadusalaga.

"Ma arendan graafilist kasutajaliidest Helmholtzi puuri jaoks. /.../ Ma õpin selle kohta ja mul on hea juhendaja," rääkis teadusmalevlane Lätist, Laima Anna Dalbina.

"See on selline seade, mis tekitab ruumi sees kontrollitava homogeense magnetvälja. See simuleerib neid tingimusi, mis on kosmoseruumis. Maa peal sellist magnetvälja pole ja me ei tea, kuidas meie elektroonika töötab selles kosmose magnetväljas," selgitas teadusmalevlane Daniil Lepkin.

Malevas on populaarteadusliku võistlussaate "Rakett 69" osalisi, õpilasi loodusteaduste kallakuga koolidest, aga ka teadmishimulisi õpilasi, kes loodusteadusi koolis süvendatult ei õpi.

Daniil Lepkin õpib näiteks Tallinna Õismäe Vene lütseumis.

"Ma tegin süvaõpet ise. Ma käisin robotiringis ja ise õppisin programmeerimist ja robotiehitust ja 3D-modelleerimist," rääkis ta.

Iga õpilane saab endale kindla ülesande, millega tudengite ja teadlaste juhendamisel töötada.

"Näiteks kaks õpilast hakkavad töötama ESTCube-2 asendi määramise ja kontrollimise meeskonnas, kaks õpilast arendavad tarkvara Helmholtzi puurile," selgitas Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja Andris Slavinskis.

Üks astronoomiahuviline saab analüüsida väheuuritud täheparve tähtede heleduse muutlikkust. Lisaks saavad malevlased õppida erinevaid vaatlusmeetodeid Tõravere observatooriumi teleskoopidega ja osaleda kaugseire välitöödel.

Toimetaja: Merili Nael



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.