IT-kolledži ühinemisplaan TTÜ-ga sai allkirjad, IT-kolledžis ollakse aga ühinemise suhtes skeptilised ({{commentsTotal}})

{{1467646577000 | amCalendar}}

Täna haridus- ja teadusministeeriumis allkirjastatud memorandumiga valmistatakse ette Eesti infotehnoloogia kolledži ühinemist Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) IT-teaduskonnaga. Ühinemise peamine eesmärk on tuua tööturule rohkem praktiliste oskustega spetsialiste. IT-kolledžis aga ollakse ühinemise vastu.

Igal aastal vajatakse IT-erialadel kõrghariduse tasemel 1200 lõpetajat, aga samal ajal lõpetab Eestis vaid 600 õppurit. Ühinemisega kokku hoitud ressursse kasutatakse koolitusvõimsuse tõstmiseks ja õppeprotsessi kvaliteedi parandamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need kaks asutust kannavad väga erinevaid kvaliteete, IT-kolledži puhul võib kiita väga head paindlikkust ja ettevõtetega head koostööd, TTÜ puhul akadeemilisust ja mitmekesisust. Need kaks kokku pannes me lihtsalt ei säästa ressurssi, vaid ka ikka tugevdame mõlemat poolt," rääkis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Õppekohtade ja lõpetajate arvu suurendatakse ühinemisel 10-15 protsendi võrra.

"Kui ühendame infrastruktuuri ja õppejõud, on võimalik seda tööviljakust kasvatada tänu mastaabile. Kui auditooriumis istub veidi rohkem üliõpilasi, siis üks õppejõud suudab neid ka rohkem õpetada. Muidu üks õppejõud loeb hommikul TTÜ-s ja pärastlõunal IT-kolledžis, nüüd saab selle ühe korraga ära teha," selgitas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Ühinemisega soovitakse suurendada rakenduslike ja tööturule orienteeritud õppekavade lõpetajate arvu vähemalt 50 protsenti.

"See saabki tekkida läbi esimese aasta bakalaureuseõppe, kus üliõpilastel tekib rohkem aega ja võimalust teha valik akadeemilise ja praktilise suuna valikul," kommenteeris Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni liidu president Anneli Heinsoo. "Ootus on see, et rakendusliku suuna valijaid tuleb ka TTÜ-s nii, et see maht tegelikult kasvab."

IT-kolledži ühinemine Tallinna tehnikaülikooliga peaks teoks saama 1. septembril 2017.

IT-kolledži üliõpilased ja õppejõud on ühinemise vastu

IT-kolledži üliõpilased ja õppejõud on ühinemisele vastu, sest kardavad kõrgel tasemel rakendusliku kõrgkooli lahustumist akadeemilises Tallinna tehnikaülikoolis. Ühinemise vastasele petitsioonile on praeguseks kogutud üle 500 allkirja.

"Me lihtsalt ei näe, kuidas see liitumine nagu meie jaoks midagi juurde annaks või paremaks teeks. Pigem ongi oht, et see lõhub selle töötava mudeli ära ja räägitakse küll IT-kolledži kaubamärgi säilimisest, sest IT-kolledzi kaubamärk on väga tugev. Aga noh, kardame, et sellel kaubamärgil kaob sisu ära," nentis IT-kolledži tudengite esindaja Sandra Niinepuu.

"Numbreid ei ole meile mitte keegi näidanud, ei neid, mis oleks praegu, ega neid, mis oleks siis liitumise järel, kus kohas see sünergia tekiks. Puudub igasugune tegevuskava, mismoodi on võimalik suurendada lõpetajate õppurite hulka ilma tegemata järeleandmisi kvaliteedis," lausus omakorda IT-kolledži õppeosakonna juhataja Inga Vau.

Toimetaja: Laur Viirand



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.