IT-kolledži ühinemisplaan TTÜ-ga sai allkirjad, IT-kolledžis ollakse aga ühinemise suhtes skeptilised ({{commentsTotal}})

{{1467646577000 | amCalendar}}

Täna haridus- ja teadusministeeriumis allkirjastatud memorandumiga valmistatakse ette Eesti infotehnoloogia kolledži ühinemist Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) IT-teaduskonnaga. Ühinemise peamine eesmärk on tuua tööturule rohkem praktiliste oskustega spetsialiste. IT-kolledžis aga ollakse ühinemise vastu.

Igal aastal vajatakse IT-erialadel kõrghariduse tasemel 1200 lõpetajat, aga samal ajal lõpetab Eestis vaid 600 õppurit. Ühinemisega kokku hoitud ressursse kasutatakse koolitusvõimsuse tõstmiseks ja õppeprotsessi kvaliteedi parandamiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Need kaks asutust kannavad väga erinevaid kvaliteete, IT-kolledži puhul võib kiita väga head paindlikkust ja ettevõtetega head koostööd, TTÜ puhul akadeemilisust ja mitmekesisust. Need kaks kokku pannes me lihtsalt ei säästa ressurssi, vaid ka ikka tugevdame mõlemat poolt," rääkis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Õppekohtade ja lõpetajate arvu suurendatakse ühinemisel 10-15 protsendi võrra.

"Kui ühendame infrastruktuuri ja õppejõud, on võimalik seda tööviljakust kasvatada tänu mastaabile. Kui auditooriumis istub veidi rohkem üliõpilasi, siis üks õppejõud suudab neid ka rohkem õpetada. Muidu üks õppejõud loeb hommikul TTÜ-s ja pärastlõunal IT-kolledžis, nüüd saab selle ühe korraga ära teha," selgitas TTÜ rektor Jaak Aaviksoo.

Ühinemisega soovitakse suurendada rakenduslike ja tööturule orienteeritud õppekavade lõpetajate arvu vähemalt 50 protsenti.

"See saabki tekkida läbi esimese aasta bakalaureuseõppe, kus üliõpilastel tekib rohkem aega ja võimalust teha valik akadeemilise ja praktilise suuna valikul," kommenteeris Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooni liidu president Anneli Heinsoo. "Ootus on see, et rakendusliku suuna valijaid tuleb ka TTÜ-s nii, et see maht tegelikult kasvab."

IT-kolledži ühinemine Tallinna tehnikaülikooliga peaks teoks saama 1. septembril 2017.

IT-kolledži üliõpilased ja õppejõud on ühinemise vastu

IT-kolledži üliõpilased ja õppejõud on ühinemisele vastu, sest kardavad kõrgel tasemel rakendusliku kõrgkooli lahustumist akadeemilises Tallinna tehnikaülikoolis. Ühinemise vastasele petitsioonile on praeguseks kogutud üle 500 allkirja.

"Me lihtsalt ei näe, kuidas see liitumine nagu meie jaoks midagi juurde annaks või paremaks teeks. Pigem ongi oht, et see lõhub selle töötava mudeli ära ja räägitakse küll IT-kolledži kaubamärgi säilimisest, sest IT-kolledzi kaubamärk on väga tugev. Aga noh, kardame, et sellel kaubamärgil kaob sisu ära," nentis IT-kolledži tudengite esindaja Sandra Niinepuu.

"Numbreid ei ole meile mitte keegi näidanud, ei neid, mis oleks praegu, ega neid, mis oleks siis liitumise järel, kus kohas see sünergia tekiks. Puudub igasugune tegevuskava, mismoodi on võimalik suurendada lõpetajate õppurite hulka ilma tegemata järeleandmisi kvaliteedis," lausus omakorda IT-kolledži õppeosakonna juhataja Inga Vau.

Toimetaja: Laur Viirand



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?