Video: NASA satelliit Juno jõudis pärast viieaastast reisi Jupiteri orbiidile ({{commentsTotal}})

NASA satelliit Juno, mis startis planeedilt Maa viis aastat tagasi, jõudis teisipäeva varahommikul Jupiteri orbiidile ning alustas 20 kuu pikkust uurimismissiooni, mille käigus kogub tehiskaaslane teavet päikesesüsteemi suurima planeedi sünniloo kohta.

"Me oleme kohal, jõudsime orbiidile ning vallutasime Jupiteri," teatas NASA uurimismissiooni teadlane Scott Bolton ajakirjanikele San Antonio Southwest'i uurimiskeskuses, vahendas Reuters.

Järgmise kolme kuu jooksul liigub satelliit Jupiteri orbiidil positsioonile, kust on võimalik uurida, mis asub planeedi tihedate gaasipilvede all ning kaardistada Jupiteri hiiglaslikke magnetväljasid. Ühtlasi otsib Juno vastust küsimusele, kas Jupiteril on tihe sisemine tuum, ja mõõdab, kui palju vett on planeedi atmosfääris.

Vee sisaldus atmosfääris peaks andma teadlastele vastuse, kuidas gaasiline hiigelplaneet moodustus. Jupiter sünnilugu mõjutas teiste ka teiste päikesesüsteemi planeetide arengut ning nende praegust positsiooni päikese suhtes.

Jupiter tiirleb päikesest viis korda kaugemal kui Maa, kuid planeet võis oma liikumist tänasele orbiidile alustada kusagilt mujalt ning rände käigus võis hiiglane mõjutada ka teiste planeetide tiirlemist ümber päikese. Samuti lükkab Jupiteri külgetõmbejõud asteroide, millest mõned on võtnud suuna meie planeedi ja sisemise päikesesüsteemi suunas, algselt kursilt eemale.

Täpne sisenemine

Juno tiirleb Jupiteri ümber munakujulisel orbiidil ning üks tiir kestab 14 päeva. Viie aasta eest Floridast teele saadetud NASA satelliit pidi võtma väga täpse kursi ning käivitama oma põhimootori õigel hetkel, et olla teine maalt saatetud tehiskaaslane, mis jõuab hiigelplaneedi orbiidile.

Väiksemgi nihe Juno kursis oleks tähendanud, et satelliidi möödumist planeedist ning miljardi dollari suuruse missiooni luhtumist. Riskantne manööver algas täna varahommikul Eesti ajajärgi kell 5.18, mil tehiskaaslane sisenes Jupiteri orbiidile 257 500 kilomeetrise tunnikiirusega.

NASA eksperdid ootavad esimesi lähikaadreid Jupiterist 27. augustil ehk juba samal päeval, mil esmakordselt testitakse tehiskaaslase mõõteriistu.

37 tiiru ümber Jupiteri

Ainult satelliit Galileo, mis tiirles ümber hiigelplaneedi kaheksa aastat, on suutnud enne Junot Jupiteri orbiidile siseneda. Varasemalt on seitse Maalt saadetud satelliiti Jupiterist möödunud sooritades vaid lühiajalisi "luuremissioone" ning siirdunud seejärel edasi teiste meie päikesesüsteemis asuvate planeetide orbiidile.

Juno missiooni ohustab endiselt Jupiteri magnetväli, millelt lähtuv radiatsioon võib mõjutada haprate mõõteriistade tööd, mis on pakitud 180 kilogrammi kaaluvasse titaanium kesta. Kokku teeb satelliit Jupiteri ümber 37 tiiru ning viimasel ringil sukeldub Juno Jupiteri atmosfääri, kus see hävib.

Seejuures on Juno häving planeeritud nii, et maalt pärinevad mikroobid ei saastaks Jupiteri kuu Euroopa atmosfääri, kuna kuul asub ookean, mida teadlased soovivad maavälise elu uurimiseks veel avastada.

Toimetaja: Allan Rajavee



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.