Video: NASA satelliit Juno jõudis pärast viieaastast reisi Jupiteri orbiidile ({{commentsTotal}})

NASA satelliit Juno, mis startis planeedilt Maa viis aastat tagasi, jõudis teisipäeva varahommikul Jupiteri orbiidile ning alustas 20 kuu pikkust uurimismissiooni, mille käigus kogub tehiskaaslane teavet päikesesüsteemi suurima planeedi sünniloo kohta.

"Me oleme kohal, jõudsime orbiidile ning vallutasime Jupiteri," teatas NASA uurimismissiooni teadlane Scott Bolton ajakirjanikele San Antonio Southwest'i uurimiskeskuses, vahendas Reuters.

Järgmise kolme kuu jooksul liigub satelliit Jupiteri orbiidil positsioonile, kust on võimalik uurida, mis asub planeedi tihedate gaasipilvede all ning kaardistada Jupiteri hiiglaslikke magnetväljasid. Ühtlasi otsib Juno vastust küsimusele, kas Jupiteril on tihe sisemine tuum, ja mõõdab, kui palju vett on planeedi atmosfääris.

Vee sisaldus atmosfääris peaks andma teadlastele vastuse, kuidas gaasiline hiigelplaneet moodustus. Jupiter sünnilugu mõjutas teiste ka teiste päikesesüsteemi planeetide arengut ning nende praegust positsiooni päikese suhtes.

Jupiter tiirleb päikesest viis korda kaugemal kui Maa, kuid planeet võis oma liikumist tänasele orbiidile alustada kusagilt mujalt ning rände käigus võis hiiglane mõjutada ka teiste planeetide tiirlemist ümber päikese. Samuti lükkab Jupiteri külgetõmbejõud asteroide, millest mõned on võtnud suuna meie planeedi ja sisemise päikesesüsteemi suunas, algselt kursilt eemale.

Täpne sisenemine

Juno tiirleb Jupiteri ümber munakujulisel orbiidil ning üks tiir kestab 14 päeva. Viie aasta eest Floridast teele saadetud NASA satelliit pidi võtma väga täpse kursi ning käivitama oma põhimootori õigel hetkel, et olla teine maalt saatetud tehiskaaslane, mis jõuab hiigelplaneedi orbiidile.

Väiksemgi nihe Juno kursis oleks tähendanud, et satelliidi möödumist planeedist ning miljardi dollari suuruse missiooni luhtumist. Riskantne manööver algas täna varahommikul Eesti ajajärgi kell 5.18, mil tehiskaaslane sisenes Jupiteri orbiidile 257 500 kilomeetrise tunnikiirusega.

NASA eksperdid ootavad esimesi lähikaadreid Jupiterist 27. augustil ehk juba samal päeval, mil esmakordselt testitakse tehiskaaslase mõõteriistu.

37 tiiru ümber Jupiteri

Ainult satelliit Galileo, mis tiirles ümber hiigelplaneedi kaheksa aastat, on suutnud enne Junot Jupiteri orbiidile siseneda. Varasemalt on seitse Maalt saadetud satelliiti Jupiterist möödunud sooritades vaid lühiajalisi "luuremissioone" ning siirdunud seejärel edasi teiste meie päikesesüsteemis asuvate planeetide orbiidile.

Juno missiooni ohustab endiselt Jupiteri magnetväli, millelt lähtuv radiatsioon võib mõjutada haprate mõõteriistade tööd, mis on pakitud 180 kilogrammi kaaluvasse titaanium kesta. Kokku teeb satelliit Jupiteri ümber 37 tiiru ning viimasel ringil sukeldub Juno Jupiteri atmosfääri, kus see hävib.

Seejuures on Juno häving planeeritud nii, et maalt pärinevad mikroobid ei saastaks Jupiteri kuu Euroopa atmosfääri, kuna kuul asub ookean, mida teadlased soovivad maavälise elu uurimiseks veel avastada.

Toimetaja: Allan Rajavee



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?