Video: NASA satelliit Juno jõudis pärast viieaastast reisi Jupiteri orbiidile ({{commentsTotal}})

NASA satelliit Juno, mis startis planeedilt Maa viis aastat tagasi, jõudis teisipäeva varahommikul Jupiteri orbiidile ning alustas 20 kuu pikkust uurimismissiooni, mille käigus kogub tehiskaaslane teavet päikesesüsteemi suurima planeedi sünniloo kohta.

"Me oleme kohal, jõudsime orbiidile ning vallutasime Jupiteri," teatas NASA uurimismissiooni teadlane Scott Bolton ajakirjanikele San Antonio Southwest'i uurimiskeskuses, vahendas Reuters.

Järgmise kolme kuu jooksul liigub satelliit Jupiteri orbiidil positsioonile, kust on võimalik uurida, mis asub planeedi tihedate gaasipilvede all ning kaardistada Jupiteri hiiglaslikke magnetväljasid. Ühtlasi otsib Juno vastust küsimusele, kas Jupiteril on tihe sisemine tuum, ja mõõdab, kui palju vett on planeedi atmosfääris.

Vee sisaldus atmosfääris peaks andma teadlastele vastuse, kuidas gaasiline hiigelplaneet moodustus. Jupiter sünnilugu mõjutas teiste ka teiste päikesesüsteemi planeetide arengut ning nende praegust positsiooni päikese suhtes.

Jupiter tiirleb päikesest viis korda kaugemal kui Maa, kuid planeet võis oma liikumist tänasele orbiidile alustada kusagilt mujalt ning rände käigus võis hiiglane mõjutada ka teiste planeetide tiirlemist ümber päikese. Samuti lükkab Jupiteri külgetõmbejõud asteroide, millest mõned on võtnud suuna meie planeedi ja sisemise päikesesüsteemi suunas, algselt kursilt eemale.

Täpne sisenemine

Juno tiirleb Jupiteri ümber munakujulisel orbiidil ning üks tiir kestab 14 päeva. Viie aasta eest Floridast teele saadetud NASA satelliit pidi võtma väga täpse kursi ning käivitama oma põhimootori õigel hetkel, et olla teine maalt saatetud tehiskaaslane, mis jõuab hiigelplaneedi orbiidile.

Väiksemgi nihe Juno kursis oleks tähendanud, et satelliidi möödumist planeedist ning miljardi dollari suuruse missiooni luhtumist. Riskantne manööver algas täna varahommikul Eesti ajajärgi kell 5.18, mil tehiskaaslane sisenes Jupiteri orbiidile 257 500 kilomeetrise tunnikiirusega.

NASA eksperdid ootavad esimesi lähikaadreid Jupiterist 27. augustil ehk juba samal päeval, mil esmakordselt testitakse tehiskaaslase mõõteriistu.

37 tiiru ümber Jupiteri

Ainult satelliit Galileo, mis tiirles ümber hiigelplaneedi kaheksa aastat, on suutnud enne Junot Jupiteri orbiidile siseneda. Varasemalt on seitse Maalt saadetud satelliiti Jupiterist möödunud sooritades vaid lühiajalisi "luuremissioone" ning siirdunud seejärel edasi teiste meie päikesesüsteemis asuvate planeetide orbiidile.

Juno missiooni ohustab endiselt Jupiteri magnetväli, millelt lähtuv radiatsioon võib mõjutada haprate mõõteriistade tööd, mis on pakitud 180 kilogrammi kaaluvasse titaanium kesta. Kokku teeb satelliit Jupiteri ümber 37 tiiru ning viimasel ringil sukeldub Juno Jupiteri atmosfääri, kus see hävib.

Seejuures on Juno häving planeeritud nii, et maalt pärinevad mikroobid ei saastaks Jupiteri kuu Euroopa atmosfääri, kuna kuul asub ookean, mida teadlased soovivad maavälise elu uurimiseks veel avastada.

Toimetaja: Allan Rajavee



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.