Ema ülekaalulisus raseduse ajal põhjustab lapsele tervisehädasid terve elu vältel ({{commentsTotal}})

Ema ülekaalulisus raseduse ajal mõjutab lapse tervist veel aastakümneid hiljem.
Ema ülekaalulisus raseduse ajal mõjutab lapse tervist veel aastakümneid hiljem. Autor/allikas: D.W.E. Carlier/Creative Commons

Kolmandik EL-i viljakas eas naistest on ülekaalulised. Võiks küsida, et mis siis? Värksetest uuringutest selgub, et ema ülekaalulisus raseduse ajal võib põhjustada lapsele tervisehädasid ka veel aastakümnete pärast. Veel enam – see võib aga takistada rasedaks jäämist.

Viljakas eas naistele on ülekaalulisust teadlased viimase kümmekonna aasta jooksul tuvastama üha suurema riskina. “Ülekaalulisus raseduse ajal on muutunud suuremaks probleemiks kui 30 aasta eest,” nentis Johan Eriksson, Helsingi ülikooli füsioloogiaprofessor, kes tänavusel Euroopa viljakusuurijate organisatsiooni ESHRE aastakonverentsil pidas sel teemal ettekande.

Eriksson seletas, et lapse “programmeerimine” (fetal programming) toimub looteeas emaihus. Emaihus olles kujundab ema kehakeemia lapse oma ja “seadistab” selle kogu järgnevaks eluks.

Oma uuringutes keskendub Johan Eriksson aga ema ülekaalulisuse mõjudele, mis ilmnevad lastel aastate pärast. Täpsemalt vaatas tema uurimisrühm üle 61-aastaseid inimesi ja nende emade kehamassiindeksit (KMI) raseduse ajal.

Erinevatest varasematest uuringutest tuleb esile, et ülekaaluliste emade lastel on suurem tõenäosus surra südameveresoonkonna haigustesse või saada II tüüpi diabeet. Naiste ja meeste vahel on siin siiski väike erinevus – meeste tervist mõjutab ema ülekaalulisus veidi enam.

On see pärilik?

Miks on ema ülekaalulisus seotud lapse tervisega 60–70 aastat hiljem? “Me tegelikult ei tea. Üks võimalus võib olla seotud glükoosi reguleerimisega,” rääkis Eriksson.

Insuliiniresistentsus on insuliini võimetus transportida suhkrut rasva- ja lihasrakkudesse ning seda esineb rohkem just ülekaalulistel ja rasvunud inimestel. Kui lapse kehakeemia kujunemise ajal on ema insuliinile resistentsem, mõjutab see omakorda lapse isukontrolli mehhanisme, arvab Eriksson.

Suitsetamine, alkoholitarvitamine, stress ja mitmed muud tegurid võivad muuta ema epigneetikat ja ühes sellega lapse epigeneetikat. See omakorda võib muuta mikro-RNAd ja muutusi mikro-RNAs seostatakse erinevate loomkatsete põhjal südameveresoonkonna haiguste tekkimisega.

Kas ülekaalulisus on geneetiliselt pärilik? Kui ema on ülekaaluline ja laps on ülekaaluline – järelikult on asi geneetiline, järeldavad paljud inimesed õigustatult.

“No tegelikult ei ole,” sedastas Johan Eriksson ja lisas, et tegu on ikkagi ennekõige elustiiliga, mis emal ja lapsel kipuvad sarnanema.

Ülekaalulisus teeb viljatuks

Kui ema ülekaalulisuse mõju raseduse ajal ilmneb ka aastate pärast. Siis järjest aktuaalsemaks muutub probleem, kus ülekaalulisus põhjustab hoopis naiste viljatust. Viljatusprobleemidega naiste hulgas on üha rohkem ülekaalulisi või rasvunuid.

ESHRE konverentsil esitlesid värskeid uuringutulemusi ka Hollandi Groningeni ülikooli teadlased. Dr Anne van Oersi eestvedamisel valminud uuringu aluseks olid 23 Hollandi viljakuskliiniku andmed. Teadlaste huvi oli teada saada, kas ema elustiili muutus, millega kaasnes ka kaalulangus, mõjutas rasestumise võimalust ja lapse tervist sünnihetkel.

Selleks jagasid nad naised kuute rühma: üle ja alla 36-aastased, ovulatsiooniga ja anovulatoorse (ehk viljastumisvõimaluseta) tsükliga naised, kehamassiindeksiga alla ja üle 35 (KMI üle 35 viitab tugevale rasvumisele.

Selle uuringu tulemused näitasid, et ema KMI mõjutamisel ei ole mõju lapse tervena ja elusana sündimisele. Küll aga tuli selgesti välja fakt, et ülekaalulise ema KMI langetamine suurendas loomulikul teel rasestumise võimalust kõigis kuues rühmas.

Eriti häid tulemusi andis see anovulatoorse tsükliga naiste puhul. Neil tõstis see loomulikul teel rasestumise tõenäosust suisa 28,6 protsenti. Naiste puhul kel oli normaalne ovulatsioonitsükkel, tõstis KMI mõjutamine rasestumise võimalust 11,4 protsenti.

“Meie uuringu tulemused näitavad, et elustiilimuutus, millega kaasneb KMI vähenemine, suurendab rasvunud naiste võimalust loomulikul teel rasestuda. Seetõttu peaks kehamassiindeksi vähendamist soovitama juba nõustamisel enne muu viljatusravi juurde asumist, seda iseäranis anovulatsioonilise tsükliga rasvunud naiste puhul,” selgitas uuringu tulemusi dr Anne van Oers.

Ülekaalulisus on tegur, mis mõjutab naise võimekust rasestuda ning mõjutab lapse tervist nii enne kui pärast sündi. Pärast sündi isegi kuni 70 aastat hiljem. Sestap on väga-väga oluline mõjutada naisi oma kehakaalu eest hoolitsema juba enne rasedust.



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?