Tippsport pärsib mehe viljakust, muretsema peaksid aga harrastussportlased ({{commentsTotal}})

Harrastussportlased peaksid hoolega jälgima, mida treeningute kõrval tarbivad. Spordijookides võib olla varjatud nimede all steroide, mis hiljem tervisele (näiteks viljakusele) halba mõju avaldavad.
Harrastussportlased peaksid hoolega jälgima, mida treeningute kõrval tarbivad. Spordijookides võib olla varjatud nimede all steroide, mis hiljem tervisele (näiteks viljakusele) halba mõju avaldavad. Autor/allikas: Wikimedia Commons

Endiste tippsportlaste tervisekäitumise mõju viljakusele on uuritud enam kui 20 aastat ning selle põhjal võib öelda: väga intensiivne ehk tippsport pärsib sugulist viljakust, kuid see taastub pärast tippspordist loobumist. Palju tõsisem on aga seni väheuuritud valdkond – väga intensiivselt treenivad harrastussportlased.

Turu ülikooli dotsent Antti Perheentupa, kes on uurinud endiste tippsportlaste viljakust, kirjeldab, et vaadates praegu näiteks 60-aastaseks saanud sportlasi, võib julgelt teha üldistuse: sport on tervisele kasulik.

Erinevatele varasematele uuringutele tuginedes toob Perheentupa välja, et endistel tippsportlastel esineb oluliselt vähem südameveresoonkonna haigusi, diabeeti, kõrgevereõhu tõbe. Isegi vähem kopsuvähki, seda ka hilisemas elus suitsetama hakanud sportlaste hulgas.

Uurija täpsustas, et nende endiste sportlaste, kes tegelevad nädalas vähemalt 2,5 tundi mõõduka aeroobse spordiga, suremusrisk on 19 protsenti madalam.

Viljakus pärast tippsporti

Perheentupat on aga huvitanud ka see, kuidas mõjutab tippsport ning selles sageli kasutatavad lisaained, iseäranis anaboolsed steroidid, mehe (aga ka naise) viljakust. Ta tegi sel teemal tänavusel Euroopa reproduktiivmeditsiini aastakonverentsil ettekande ning jagas oma mõtteid ka ERR Novaatorile antud intervjuus.

Tippspordi puhul on erinevatest uuringutest teada, et väga intensiivne treening, eriti veel kombinatsioonis anaboolsete steroididega, vähendab oluliselt meeste viljakust. Viljakus- ehk reproduktiivorganeid mõjutava treeningu vähendamisel ning lisaainete ärajätmisel aga viljakus taastub. Seega on Antti Perheentupa sõnum: (tipp)spordil ei ole pikaajalist negatiivset mõju viljakusele.

Pikaajaline tervisemõju noortele teadmata

Samas toob ta kiirelt juurde tõsiasja, et see kehtib väljaarenenud ehk täiskasvanud sportlaste puhul. Samuti on teemat rohkem uuritud mees- kui naissportlaste hulgas.

Teismeliste naissportlaste puhul toob Perheentupa välja, et väga intensiivne treening ning ebapiisav toiduga saadav energia võib just tüdrukute tervist mõjutada.

Näiteks liiga väike kehamassiindeks, pidev alatoitumus ja pingeline treening võivad viia menstruaaltsükli häireteni, mis omakorda võib mõjutada naise viljakust aastate pärast. Rääkimata mõjust, mida võib avaldada steroidide manustamine veel lõplikult välja arenemata organismile. Sel teemal napib paraku uuringuid.

Keskealised ületreenivad mehed

Teine teema, millel napib uuringuid, kuid mis üha põletavamalt päevakorda kerkib, on keskealiste intensiivselt treenima asuvate meeste ja naiste viljakus.

Soomes on väga intensiivselt treenivaid harrastusportlasi üha rohkem, toob Perheentupa oma koduriigi peal näite. “Ei ole midagi hullu, kui inimene, kes on nooruses teinud sporti, alustab sellega uuesti keskeas,” märgib ta.

Paljude jaoks võib aga intensiivne treenimine olla esmakordne. Perheentupa rõhutab siinkohal, et ületreenimine on kindlasti terviserisk ning treeninguga liialdama kipuvad just kestvusalasid, näiteks triatloni valivad mehed.

Jõutreeningus esineb ületreenimist vähem, kuid seal on terviseriskiks hoopis toidulisandid, iseäranis anaboolsed steroidid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Anaboolsed steroidid (AAS) on meesuguhormoonid, mis parandavad valguainevahetust ja aitavad suurendada lihasmassi. Need pole sugugi ainsad lisaained, mida tippsportlaste dopingu hulgast leiab. Oluliselt hullem on lugu harrastussportlastega, kes sageli võtavad toidulisanditega enesele teadmata ka suure hulga väga erinevaid steroide, märgib Perheentupa.

“Reaalsus on see, et need, kes võtavad anaboolseid steroide, võtvad ka “miljonit” muud ainet,” sedastab uurija. Ta kirjeldab ühe 32-aastase kulturisti juhtumit, kelle kehast leiti pärast äkksurma kümneid erinevaid aineid.

Küllalt tavaline on ka olukord, kus inimene arvab, et tarbib proteiinijooki, kuid see sisaldab varjatult anaboolseid steroide. Perheentupa sõnul varjavad tootjad ja tarnijad tootes sisalduvaid hormoone kavalasti teiste nimetustega, et neid riigipiiridel tollis keelatud ainetena kinni ei peetaks.

Perheentuba toob teise näite 30ndates naisterahvast, kes jõudis tema juurde erinevate hormonaalsete häirete tõttu. Selgus, et fitnessiga tegelev naine oli tarbinud oma kaasaga samu valgusegusid, mis aga talle teadmata sisaldasid anaboolseid steroide ning ajasid segamini tema hormonaalse tasakaalu.

Nagu ka varem öeldud, taastub endiste meestippsportlaste suguline viljakus umbes kahe aasta jooksul. Naiste puhul on see uurimata valdkond. Kindlasti tuleks aga nii tüdrukute kui poiste puhul olla anaboolsete steroidide kasutamisega ettevaatlik, sest nende mõju veel väljaarenemata reproduktiivorganitele ja hormoonsüsteemile on uurimata ning selle kahjustamine võib lõppeda viljatusega.

Toimetaja: Greete Palmiste



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?