Tartu ülikooli magistriastmes on populaarsust võitnud humanitaaralad ({{commentsTotal}})

Tartu ülikoolis lõppes tudengite vastuvõtt. Ülikooli laekus 11 500 sisseastumisavaldust, mida on 567 võrra enam kui eelmisel aastal. Erinevalt eelnevatest aastatest iseloomustab tänavust humanitaaralade populaarsuse kasv magistriastmes.

Tartu ülikooli õppeprorektori Mart Noorma sõnul on tänavu rõõmustav selliste magistriõppekavade vähesus, kuhu esitati vähem avaldusi kui on õppekohti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Meie õppekavaarendus on läinud suunas, mis vastab ühiskonna ootustele. Selle mõõdikuks on meie õppekavadele kandideerijate arvud, kus magistriõppes meie 61 õppekavast, kus tänavu vastuvõtt oli avatud, ainult kaks on olukorras, kus teist aastat järjest on alakonkurss," selgitas Noorma.

Tema sõnul võib üks alakonkursside põhjus olla bakalaureusetudengite välismaale õppima minek. Kui see tähendab madalamaid konkursse Tartu ülikooli magistriõppes, peab ülikool seda tema sõnul aktsepteerima.

Magistriastmes oli tänavu kõige väiksem konkurss geoloogia erialale, kus esitati kümnele kohale neli avaldust. Ökoloogia ja maateaduste instituudi juhataja Leho Ainsaar ütles, et õppekava seetõttu kinni ei panda, kuna teadusrahastus võimaldab geoloogiat magistritasemes edasi õpetada. Ühe võimalusena õppekava elus hoidmiseks näeb Ainsaar õppe ingliskeelseks muutmist.

"Loodusteadustes magistriõpe võiks olla täielikult ingliskeelne. Bakalaureuseõpe on see, kus tagatakse eestikeelne kõrgharidus, aga magistriõpe võiks olla rahvusvahelises konkurentsis, et meie lõpetanutel oleks parem positsioon tööturul ja et me saaksime välistudengeid siia," selgitas Ainsaar.

Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul näitab tänavune konkurss magistritaseme humanitaarteaduste erialadele, et paika ei pea arusaam, mille järgi on humanitaarteaduste õppekohtade pakkumine suurem kui nõudlus.

"Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond on peaaegu kõikides õppekavades saanud nii palju taotlusi kui soovisime ja on väga mitmeid suure konkursiga magistrivastuvõtte. Meil on hea meel, et oleme viimasel aastal tegelenud just magistriõppe reformimisega. Tundub, et see on jõudnud ka üliõpilasteni," rääkis Sutrop.

Üks näide magistriõppe reformimisest on etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia eriala, kus varasematel aastatel on olnud probleemiks alatäituvus. Sel aastal ületas sisseastumisavalduste arv aga kohtade arvu.

"Me oleme sisse viinud uue suuna, süvendamaks rohkem seda teadmist ja neid oskusi, kuidas meie erialaseid pädevusi nüüd rakendada ühiskonnas," ütles TÜ etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia programmijuht Ene Kõresaar.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?