Tehnikaülikoolil on uuest aastast kaheksa asemel neli teaduskonda ({{commentsTotal}})

{{1467614194000 | amCalendar}}

Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) kuratoorium kinnitas reedel uue struktuuri, mille järgi on alates järgmisest aastast ülikoolil senise kaheksa asemel neli teaduskonda.

1. jaanuarist 2017 on Tallinna tehnikaülikoolis (TTÜ) vaid neli teaduskonda ning Eesti mereakadeemia jätkab omaette üksusena.

TTÜ uued teaduskonnad on inseneriteaduskond, infotehnoloogia teaduskond, loodusteaduskond ja majandusteaduskond.

Struktuurireformi läbiviimine on uue rektori Jaak Aaviksoo juhtimisel koostatud arengukava olulisim osa. Seni oli TTÜ-s kaheksa teaduskonda ja 12 eraldiseisvat teadusasutust.

Jaak Aaviksoo kinnitas ERR.ee-le, et ühtegi eriala ei suleta ja sisuliselt midagi ära ei kao - tegemist on vaid struktuurse ümberkorraldusega.

"Me ei sulge midagi, tegemist on ümberkorraldusega. Õppesuunad ära ei kao," rõhutas Aaviksoo. "Näiteks inseneriteaduskonna alla koondatakse kõik õppekavad, mis lõpuks inseneridiplomini viivad," selgitas rektor struktuuri uut loogikat.

Ainus teaduskond, mis jätkab enam-vähem senisel kujul, on infotehnoloogia.

"Vastuvõttu korraldame praegu väljakuulutatud erialadele seniste õppekavade alusel. Uued õppekavad tulevad järgmisest sügisest," kinnitas Aaviksoo ERR.ee-le.

Kõik kolledžid lähevad Aaviksoo kinnitusel uuest aastast inseneriteaduskonna koosseisu, välja arvatud Tallinna kolledž, mis läheb majandusteaduskonna alla. Lisaks plaanitakse Kuressaare kolledž liita 1. jaanuarist mereakadeemiaga.

Töötajate arv rektori kinnitusel ei vähene, vahendas "Aktuaalne kaamera". "Töötajate koondamine ei ole ei eesmärk ega ka tõenäoliselt kõige olulisem tulemus, pigem jääb inimeste arv samaks, aga vähemaks jääb erineva taseme administratiivseid juhte ja enamik inimesi saab pühenduda õppetööle ja teaduslikule tööle," sõnas Aaviksoo.

Muutused ei pruugi olla lõplikud

Tehnikaülikooli pressiesindaja Krõõt Nõges kinnitas ERR.ee-le, et muutused pole siiski veel lõplikud.

"Õppekavade jaotumine teaduskonniti pole veel lõplik, siin võib tulla muutusi. Muutuda võib nii õppekavade arv kui ka jaotus," selgitas Nõges.

Praeguse plaani kohaselt liiguvad inseneriteaduskonda senise mehaanika-, energeetika-, ehituse-, osa keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppekavadest, samuti kolledžite õppekavad.

Loodusteaduskonda liigub osa keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna õppekavadest, samuti praegused matemaatika-loodusteaduskonna õppekavad.

Majandusteaduskonda lähevad praeguse sotsiaal- ning majandusteaduskonna õppekavad.

Infotehnoloogia teaduskonda jäävad senised õppekavad.

Kuratoorium kinnitas ka loodavate teaduskondade juhid. Uusi teaduskondi asuvad moodustama asutajadekaanid, kelleks on inseneriteadustes Arvo Oorn, infotehnoloogias Gert Jervan, loodusteadustes Tõnis Kanger ning majandusteadustes Enn Listra.

Sellega viiakse lõpuni ülikooli struktuurireform, mille eesmärgiks on muuta tehnikaülikool senisest paindlikumaks ja dünaamilisemaks. Lihtsamale ja läbipaistvamale juhtimisstruktuurile üleminekuga on ülikoolil ambitsioonikas eesmärk tõusta Põhjamaade parimate tehnoloogiaülikoolide hulka.

Ühtlasi nimetas kuratoorium tehnikaülikooli võrdlusülikoolideks Aalto ülikooli Soomest, Chalmersi ülikooli Rootsist ja Taani tehnikaülikooli.

„Tallinna tehnikaülikooli missioon on olla teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni edendaja ning juhtiv inseneri- ja majandushariduse andja Eestis ning struktuurireformi lõpuleviimine on tähtis samm ülikooli veebruaris vastu võetud uues arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks,“ ütles kuratooriumi esimees Gunnar Okk.

Dekaan: sotsiaalteaduste roll sõltub tudengitest ja õppejõududest

Sotsiaalteaduskonna dekaan Sulev Mäeltsemees leiab, et sotsiaalteaduste roll TTÜ-s sõltub ka pärast teaduskonna sulgemist eeskätt õpilastest ja õppejõududest.

"Kõik sõltub ka sellest, milline on sisseastujate huvi ja milline on õppejõudude teadustöö potentsiaali võimekus, kui palju nad rahvusvahelisi teadusprojekte suudavad välja võidelda," selgitas Mäeltsemees "Aktuaalsele kaamerale".

"Ma arvan, et sotsiaalteadustel kindlasti on roll ka tehnikaülikoolis, kuid see peaks olema seotud majandushariduse ja ärindusega, aga ma arvan, et see roll ei kao küll kuhugi," lisas omalt poolt TTÜ kuratooriumi esimees Gunnar Okk.

Toimetaja: Marju Himma, Merilin Pärli



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?