Birute Klaas-Lang: ülikoolid vajavad välistudengite värbamisel suunamuutust ({{commentsTotal}})

Birute Klaas-Lang
Birute Klaas-Lang Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Ajal, mil tudengite arv kõrgkoolides väheneb ning Eestisse tuleb õppima rohkem üliõpilasi kui siit välja liigub, peaksid ülikoolid oma suunda muutma ja pöörama suuremat tähelepanu just eestikeelsete õppekavade populariseerimisele välisüliõpilaste seas, leiab keeleteadlane ja õppejõud Birute Klaas-Lang.

Paar aastat tagasi kirjutati Tartu Ülikooli ajakirjas, et kõrghariduse rahvusvahelistumist saab soodustada, kui luua uusi ingliskeelseid õppekavasid. Veebruaris oli TÜsse võimalik avaldusi esitada 19 ingliskeelsele õppekavale ja nende seas oli ka erialasid, mida eesti keeles õppida ei saagi. Birute Klaas-Lang ütles aga, et ülikoolid peaksid oma suunda muutma, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Ülikoolid minu arusaamist mööda on veidi kinni selles mõttemallis, et kes see ikka tuleb eestikeelsetele õppekavadele välismaalt õppima, aga kui mõtleme sellele, et välismaal õpib tuhat üliõpilast 30 ülikoolis eesti keelt ja need tuhat üliõpilast oleks meie potentsiaal siin Eesti ülikoolides, siis me võiksime ingliskeelse või mõne muu keelse õppe kõrval julgelt pakkuda neile ka eestikeelset õpet," sõnas ta.

Keeleteadlane tõi eeskujuks Soome, kus tema sõnul on juba päris pikka aega koos vaadatud rahvusvahelistumisena nii soome keele õpetamist ja soome kultuuri õpetamist välisülikoolides kui rahvusvaheliste tudengite tulemist Soome.

"Ei ole eraldi eesti keel välismaal ja inglise keel rahvusvahelistele üliõpilastele Eestis, me peaksime need kaks protsessi ühte voolusängi panna," usub Klaas-Lang.

Sihtasutuse Arichmedes juhatuse esimehe Rait Toompere sõnul on välistudengite seas olemas soov Eestisse õppima tulla. Sealhulgas on huvi ka eesti keele ja kultuuri omandamiseks suur.

"Me oleme läbi aastate intensiivseid eesti keele kursusi sissetulevatele üliõpilastele korraldanud ja üliõpilased on erakordselt hästi need vastu võtnud, sest need võimaldavad aklimatiseeruda, aru saada, mis toimub. See ei ole lihtsalt, et nad tulevad õppima oma eriala, aga et nad saavad aru, et nad on tulnud Eestisse, et mis see Eesti on, ja nad saavad lisaväärtust juurde," rääkis ta.

Rääkides sellest, mida tuleks tulevikus teisiti teha, märkis Archimedese juht, et eesti keelel võiks olla iseseisvust ja enesekindlust ennast näidata ning integreerida järjest rohkem inimesi väljast seda keelt õppima ja eesti keeles ka oma eriala õppima.

Toimetaja: Karin Koppel



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: