Doktoritöö: mesilasperede talvises hukkumises mängivad rolli ka lestad, taru kuju ja keemia ({{commentsTotal}})

Maaülikooli teadlased leidsid Eesti mesilastarudest erinevate taimekaitsevahendite jääke.
Maaülikooli teadlased leidsid Eesti mesilastarudest erinevate taimekaitsevahendite jääke. Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Igal kevadel seisavad mesinikud tarude ees ja loevad kokku ellu jäänud mesilasperesid. Värskelt doktorikraadi kaitsnud Kalle Toomemaa sõnul on põhjuseid, miks mesilased hukkuvad, palju. Toomemaa uuringutest selgub, et mesilasperede hukkumisele avaldavad teiste tegurite hulgas mõju näiteks ka taru kuju, ventilatsioon ja hilissügisesed keemilised töötlused.

Kalle Toomemaa sõnul on mesilasperede halb talvitumine mesinduses sage probleem, mis viib talviti mesilaste nõrgenemise või hukkumiseni. Toomemaa toob välja näiteks Varroa lestad, erinevate mesilasliikide ristandid ja halvad talvitumistingimused. Rolli mängib aga ka õõne kuju, milles mesilased talvituvad.

Toomemaa tõi võrdluse, et mesilaskobar on alati ümmargune. Silindriline taru, milles on üksainus sein, vastab on seega alati rohkem ümmarguse kobarakujuga sarnane kui taru, millel on neli nurka. „Loomulikult on tarus soojuskaod suuremad ja talvitumine kehvem,“ selgitas Toomemaa ERRi raadiouudistele.

Toomemaa katsed näitasid, et silindrikujulises tarus on mesilastele soodsamad elutingimused ja ka väiksem söödakulu. Siiski on see vaid üks meislaste elutingimusi kehvemaks tegev tegur.

Rohkearvuliste mesilasperede hukkumise peamiseks põhjuseks on hoopis ektoparasiitlik Varroa lest, varroatoosi haiguspõhjustaja, mille tõrje avaldab talveks valmistuvatele mesilastele toksilist mõju.

Varroatoosi raviks on kasutatud nii sipelghapet, oblikhapet, piimhapet kui eetrit. Oblikhape on laialt kasutusel, kuid Toomemaa juhib tähelepanu: „Orgaanilised ained, nagu oblikhape on siiski väga toksilised, sellega tuleb arvestada.“

______
Oblikhape suhkrulahuses on mesilastele viis korda toksilisem kui vesilahuses, selgus Toomemaa uuringutest.
______

Uurimistöö tulemused näitasid, et oblikhappe dihüdraadi kõik kontsentratsioonid vahemikus 0.5–2.0% olid võrdselt toksilised Varroa lestadele, kuid 1.5% ja 2.0% kontsentratsioonid olid väga toksilised mesilastele. Samuti selgus, et oblikhape suhkrulahuses oli mesilastele viis korda toksilisem kui vesilahuses.

Mesilasperede hukkumise üks sagedasem põhjus ongi hilissügisesed keemilised töötlused. Toomemaa soovitab Varroa lesta tõrjet teha varem, näiteks septembris. Nii on mesilastel võimalus ennast kemikaalist enne talve puhastada, lennata ja vett saada.

______
„Sageli tekib mesilastel keemia tagajärjel veepuudus. Kui nad lähevad niimoodi talvituma, siis kevadeks on neist suur osa surnud.“
______

Töö käigus tehti kindlaks, et enamik talve jooksul vabanenud ainevahetusveest liikus allapoole ja kondenseerus mesilaste talvepesa all. „Püüdlused ainevahetusvett pesa ülaosa kaudu välja viia viisid niiskuse suurenemisele pesaruumis,“ lisas Toomemaa.

„Ülemäärase niiskuse väljaviimine pesa alt ilma intensiivistatud ventilatsioonita, on väga tähtis soojuskadude vähendamiseks ja soodsamate tingimuste loomiseks talvituvatele mesilastele.“

Kalle Toomemaa doktoritööd „Mesilasperede talvise hukkumise vähendamise võimalused“ juhendas prof Marika Mänd ja oponeeris dr Otto Boecking Saksamaal asuvast Institut für Bienenkunde Cellest.

Toimetaja: Marju Himma, Kärt Kelder



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.