Doktoritöö: mesilasperede talvises hukkumises mängivad rolli ka lestad, taru kuju ja keemia ({{commentsTotal}})

Maaülikooli teadlased leidsid Eesti mesilastarudest erinevate taimekaitsevahendite jääke. Autor: Pärnu Postimees/Scanpix

Igal kevadel seisavad mesinikud tarude ees ja loevad kokku ellu jäänud mesilasperesid. Värskelt doktorikraadi kaitsnud Kalle Toomemaa sõnul on põhjuseid, miks mesilased hukkuvad, palju. Toomemaa uuringutest selgub, et mesilasperede hukkumisele avaldavad teiste tegurite hulgas mõju näiteks ka taru kuju, ventilatsioon ja hilissügisesed keemilised töötlused.

Kalle Toomemaa sõnul on mesilasperede halb talvitumine mesinduses sage probleem, mis viib talviti mesilaste nõrgenemise või hukkumiseni. Toomemaa toob välja näiteks Varroa lestad, erinevate mesilasliikide ristandid ja halvad talvitumistingimused. Rolli mängib aga ka õõne kuju, milles mesilased talvituvad.

Toomemaa tõi võrdluse, et mesilaskobar on alati ümmargune. Silindriline taru, milles on üksainus sein, vastab on seega alati rohkem ümmarguse kobarakujuga sarnane kui taru, millel on neli nurka. „Loomulikult on tarus soojuskaod suuremad ja talvitumine kehvem,“ selgitas Toomemaa ERRi raadiouudistele.

Toomemaa katsed näitasid, et silindrikujulises tarus on mesilastele soodsamad elutingimused ja ka väiksem söödakulu. Siiski on see vaid üks meislaste elutingimusi kehvemaks tegev tegur.

Rohkearvuliste mesilasperede hukkumise peamiseks põhjuseks on hoopis ektoparasiitlik Varroa lest, varroatoosi haiguspõhjustaja, mille tõrje avaldab talveks valmistuvatele mesilastele toksilist mõju.

Varroatoosi raviks on kasutatud nii sipelghapet, oblikhapet, piimhapet kui eetrit. Oblikhape on laialt kasutusel, kuid Toomemaa juhib tähelepanu: „Orgaanilised ained, nagu oblikhape on siiski väga toksilised, sellega tuleb arvestada.“

______
Oblikhape suhkrulahuses on mesilastele viis korda toksilisem kui vesilahuses, selgus Toomemaa uuringutest.
______

Uurimistöö tulemused näitasid, et oblikhappe dihüdraadi kõik kontsentratsioonid vahemikus 0.5–2.0% olid võrdselt toksilised Varroa lestadele, kuid 1.5% ja 2.0% kontsentratsioonid olid väga toksilised mesilastele. Samuti selgus, et oblikhape suhkrulahuses oli mesilastele viis korda toksilisem kui vesilahuses.

Mesilasperede hukkumise üks sagedasem põhjus ongi hilissügisesed keemilised töötlused. Toomemaa soovitab Varroa lesta tõrjet teha varem, näiteks septembris. Nii on mesilastel võimalus ennast kemikaalist enne talve puhastada, lennata ja vett saada.

______
„Sageli tekib mesilastel keemia tagajärjel veepuudus. Kui nad lähevad niimoodi talvituma, siis kevadeks on neist suur osa surnud.“
______

Töö käigus tehti kindlaks, et enamik talve jooksul vabanenud ainevahetusveest liikus allapoole ja kondenseerus mesilaste talvepesa all. „Püüdlused ainevahetusvett pesa ülaosa kaudu välja viia viisid niiskuse suurenemisele pesaruumis,“ lisas Toomemaa.

„Ülemäärase niiskuse väljaviimine pesa alt ilma intensiivistatud ventilatsioonita, on väga tähtis soojuskadude vähendamiseks ja soodsamate tingimuste loomiseks talvituvatele mesilastele.“

Kalle Toomemaa doktoritööd „Mesilasperede talvise hukkumise vähendamise võimalused“ juhendas prof Marika Mänd ja oponeeris dr Otto Boecking Saksamaal asuvast Institut für Bienenkunde Cellest.

Toimetaja: Marju Himma, Kärt Kelder



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.