Rektor Volli Kalm on Ühendkuningriigi ülikoolidega teaduskoostöö jätkumise suhtes optimistlik ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm.
Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Nädala eest Suurbritannias korraldatud referendum lõi riigi kahte lehte Euroopa Liitu jäämise ja ühendusest lahkumise osas ning hääletuse tulemusena jäid napilt peale euroliidust lahkumise pooldajad. Tekkinud olukord on teadusringkondades esile kutsunud tublisti meelehärmi. Tuntakse muret selle üle, kas ja kuidas saab tulevikus jätkuda osalemine rahvusvahelistes, iseäranis Euroopa Liidu struktuurivahendite toel algatatud uurimisprojektides või koostöö välisriikide teadlastega laiemalt.

Eesti ülikoolides õppivad ja töötavad Briti päritolu inimesed on juba meedias väljendanud ebakindlust tuleviku ees teadmata, kas nad saavad oma õpingute või uurimistööga siin jätkata või mitte. Seni, kuni Euroopa Liidu läbirääkimised ühe oma tuumikriigi edasiste sammude üle alles käivad, on võimalik vaid erinevaid stsenaariume vaagida.

ERR Novaator küsis Tartu ülikooli rektorilt Volli Kalmult, milline võiks olla Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise võimalik mõju rahvusvahelisele teaduskoostööle ja akadeemilisele mobiilsusele.

Vastab Volli Kalm:

Referendumi eelsed, kuid eriti järgsed päevad on näidanud, et Ühendkuningriigi ülikoolid olid üksmeelselt Brexiti vastu ning on praegu oma euroliidu partnereid aktiivselt informeerimas kindlast kavatsusest kõigi seniste koostöövormidega jätkata, olgu tegu siis Euroopa Liidust pärit üliõpilaste vastuvõtu, sealsete inimeste töölevõtuga akadeemilistele kohtadele, ühiste teadusprojektide jätkumise või uute taotlemisega.

Ka Tartu ülikool on saanud taolisi jätkuva koostöö kinnituskirju erinevatest ülikoolidest, nende seas Manchesteri, Glasgow ja Warwicki ülikoolist, Londoni ülikooli kolledžist (UCL) ja ülikoolide konsortsiumidest. Näiteks The League of European Research Universities (LERU), milles domineerivad sellised Suurbritannia ülikoolid nagu Oxford, Cambridge ja Edinburgh, kutsub just praegu meid ja veel kuut Kesk- ja Ida-Euroopa teadusülikooli ühiselt koordineeritud teaduskoostööle.

Euroopa Liidu peamine teadust ja kõrgharidust puudutav rahastamise meede ehk Horisont 2020 on ka praegu avatud mitmetele Euroopa Liidu partnerriikidele ning pole põhjust arvata, et Ühendkuningriik euroliidu välise riigina antud raamprogrammis osaleda ei saaks.

Samuti on Tartu ülikool koos Tallinna tehnikaülikooliga esitanud taotluse Horisont 2020 programmist rahastuse saamiseks IT-arenduskeskusele (ITEE Centre of Excellence in Digital Connected Economy), kus partneriks on ka Edinburghi ülikool. Oleme selle taotluse edu suhtes optimistlikud. Euroopa Liidu poolt oleks teadus-, arendus- ja kõrgharidusalase koostöö piiramine Suurbritanniaga rumal ja lühinägelik ning ma olen kindel, et seda ei juhtu.

Toimetaja: Signe Opermann, Tartu ülikool



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.