Eesti vulkanoloog: mingil juhul ei tasuks Hekla vulkaanile matkama minna ({{commentsTotal}})

Kui islandlaste eilset võitu jalgpallis Inglismaa üle võrreldi rahvusvahelises meedias Hekla vulkaani purskega, siis ka päris elus võib see tulemägi iga hetk oma jõudu näidata. Hekla viimasest purskest on möödas 16 aastat. Probleem on selles, et vulkaan on populaarne turimisobjekt ning sellest üle kulgeb oluline lennukoridor.

1461 meetrit kõrge Hekla kuulub Islandi kolme aktiivseima vulkaani hulka ja praegune vaikus on paljutõotav. Nimelt mõõdavad teadlased magma kogunemisel vulkaani paisumist ja praeguseks on Hekla paisunud rohkem kui enne viimaseid purskeid.

TTÜ dotsendi ja vulkanoloogi Heidi Soosalu sõnul on Hekla pursetel väga lühike hoiatusaeg - maavärinaid on tunda vaid tund või kaks enne purske algust. Algusfaasis on Hekla pursked aga vaikimisi plahvatuslikud. Vulkaan on võimeline kümne minuti jooksul paiskama tuhapilvi kümne kilomeetri kõrgusele.

"Kui vaadata, et Islandil on hästi tihe lennuliiklus ja väga paljud lennukid lendavad otse üle Hekla. Kui lennuk on õhus, on oht väga konkreetne," ütles Soosalu.

Paljud tundsid kuue aasta eest omal nahal Islandil toimunud Eyjafjallajökulli purske tagajärge, mis halvas kogu Euroopa lennuliikluse. Toona Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna töötanud Siim Kallas ei usu, et sarnane kaos võiks korduda.

Esiteks pole enne vulkaani aktiviseerumist võimalik teada, millest tuhapilv täpselt koosneb ja teiseks on seadused tehtud leebemaks andes lennufirmadele ja pilootidele suurema otsustusõiguse.

Soosalu: ei soovita Hekla otsa matkata

Hekla on Islandi populaarne turimisobjekt ja mäe otsa ronimine pole kuigi keeruline. Hekla vulkaanist oma doktoritöö kirjutanud Heidi Soosalu kinnitab, et kogu riigis on juurutatud korralik hoiatussüsteem SMS-ide näol, aga sellest hoolimata tuleks olla Hekla piirkonnas ettevaatlik

Vulkanoloog on ka ise Hekla tippu roninud, see oli 1998. aasta jaaniööl. Tollal oli Hekla rahulik, meenutas Soosalu. Juba kahe aasta pärast aga vulkaan purskas.

"Praegu ei soovita ma mingil juhul Hekla peale ronimist, igaks juhuks mitte," annab ta huvilistele siiski sõbraliku keelu.

Ka Islandi teadlased soovitasid hiljuti asuda valmistuma katastroofiks, sest Hekla kui Islandi aktiivseim vulkaan võib võimsalt purskama hakata.

Aastatel 1970-2000 purskas Hekla üsna regulaarselt umbes iga 10 aasta tagant, kuid pärast seda pole purskeid enam olnud. Samas pole 16-aastane paus iseenesest erakordselt pikk aeg, sest näiteks 16. sajandist kuni 1970. aastani purskas nimetatud vulkaan umbes iga 35 aasta järel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?