Eesti vulkanoloog: mingil juhul ei tasuks Hekla vulkaanile matkama minna ({{commentsTotal}})

Kui islandlaste eilset võitu jalgpallis Inglismaa üle võrreldi rahvusvahelises meedias Hekla vulkaani purskega, siis ka päris elus võib see tulemägi iga hetk oma jõudu näidata. Hekla viimasest purskest on möödas 16 aastat. Probleem on selles, et vulkaan on populaarne turimisobjekt ning sellest üle kulgeb oluline lennukoridor.

1461 meetrit kõrge Hekla kuulub Islandi kolme aktiivseima vulkaani hulka ja praegune vaikus on paljutõotav. Nimelt mõõdavad teadlased magma kogunemisel vulkaani paisumist ja praeguseks on Hekla paisunud rohkem kui enne viimaseid purskeid.

TTÜ dotsendi ja vulkanoloogi Heidi Soosalu sõnul on Hekla pursetel väga lühike hoiatusaeg - maavärinaid on tunda vaid tund või kaks enne purske algust. Algusfaasis on Hekla pursked aga vaikimisi plahvatuslikud. Vulkaan on võimeline kümne minuti jooksul paiskama tuhapilvi kümne kilomeetri kõrgusele.

"Kui vaadata, et Islandil on hästi tihe lennuliiklus ja väga paljud lennukid lendavad otse üle Hekla. Kui lennuk on õhus, on oht väga konkreetne," ütles Soosalu.

Paljud tundsid kuue aasta eest omal nahal Islandil toimunud Eyjafjallajökulli purske tagajärge, mis halvas kogu Euroopa lennuliikluse. Toona Euroopa Komisjoni transpordivolinikuna töötanud Siim Kallas ei usu, et sarnane kaos võiks korduda.

Esiteks pole enne vulkaani aktiviseerumist võimalik teada, millest tuhapilv täpselt koosneb ja teiseks on seadused tehtud leebemaks andes lennufirmadele ja pilootidele suurema otsustusõiguse.

Soosalu: ei soovita Hekla otsa matkata

Hekla on Islandi populaarne turimisobjekt ja mäe otsa ronimine pole kuigi keeruline. Hekla vulkaanist oma doktoritöö kirjutanud Heidi Soosalu kinnitab, et kogu riigis on juurutatud korralik hoiatussüsteem SMS-ide näol, aga sellest hoolimata tuleks olla Hekla piirkonnas ettevaatlik

Vulkanoloog on ka ise Hekla tippu roninud, see oli 1998. aasta jaaniööl. Tollal oli Hekla rahulik, meenutas Soosalu. Juba kahe aasta pärast aga vulkaan purskas.

"Praegu ei soovita ma mingil juhul Hekla peale ronimist, igaks juhuks mitte," annab ta huvilistele siiski sõbraliku keelu.

Ka Islandi teadlased soovitasid hiljuti asuda valmistuma katastroofiks, sest Hekla kui Islandi aktiivseim vulkaan võib võimsalt purskama hakata.

Aastatel 1970-2000 purskas Hekla üsna regulaarselt umbes iga 10 aasta tagant, kuid pärast seda pole purskeid enam olnud. Samas pole 16-aastane paus iseenesest erakordselt pikk aeg, sest näiteks 16. sajandist kuni 1970. aastani purskas nimetatud vulkaan umbes iga 35 aasta järel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.Haigushüvitiste muudatuse kord muutis märkimisväärselt töötajate haiguskäitumist.
Haiguspäevade reform oli edukas, kuid kaotajaks on jälle madalapalgalised

Kaheksa aastat tagasi kehtima hakanud uus haiguspäevade hüvitamise kord on vähendanud haiguse tõttu töölt puudumisi kolmandiku võrra.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Arukask (Betula pendula) Soomes.
Maaülikooli teadlased andsid panuse arukase genoomi järjestamisse

Helsingi ülikooli professorite Jarkko Salojärvi ja Jaakko Kangasjärvi teadusrühm, kuhu kuulusid ka Eesti maaülikooli teadlased, avaldas arukase genoomiuuringu tulemused. Kaskede loodusliku kohanemismehhanismi mõistmine lisab uusi teadmisi geenitehnoloogiasse ning metsade biotehnoloogiasse.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.