Erakordselt kuum ilm tõstab Eesti eakate suremust 45 protsenti
Saabunud suvesoojus on Eesti inimese jaoks suur ja oodatud sündmus. Ent kuumus võib tervisele ka halba teha, põhjustades hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigestumuse sagenemist ning suurendada suremust õnnetuste tõttu. Ägeneda võivad ka potentsiaalselt eluohtlikud kroonilised haigused.
Kõrged suvetemperatuurid ja suremus Eestis
Kuum ilm suurendab oluliselt suremust ka Eestis ning seda juba isegi mitte nii kõrgetel õhutemperatuuridel, näitas hiljutine Tartu ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi uuring kõrgetest suvetemperatuuridest ja suremusest aastatel 1997-2013.
Kõige väiksem on suremus Eestis neil päevil, kui ööpäeva maksimaalne temperatuur on 23 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 26-27 kraadi, siis suremus juba suureneb.
„Kuumapäevil, kui ööpäeva maksimaalne temperatuur on üle 30 kraadi, on suremus antud ning järgneva kahe päeva jooksul 18 protsenti suurem kui 23 kraadistel päevadel,“ rääkis uurimistööd juhtinud Hans Orru.
Seejuures on enam mõjutatud naised ja üle 75aastased isikud ning mõju erineb erinevates Eesti piirkondades: rannikualadel on võrreldes sisemaaga suremuse kasv väiksem.
Sisemaal elavad üle 75aastased eakad peavad olema eriti tähelepanelikud, kuna nende suremus tõuseb üle 30 kraadistel päevadel lausa 45 protsenti.
Peale selle tõendas uuring, et kuumadel päevadel suureneb ka suremus vigastuste, õnnetuste ja teiste väliste põhjuste tõttu. Kuigi kuum ilm mõjutab kõige rohkem lapsi, eakaid, hooldatavaid ning õues töötajaid, võivad kuumarabanduse saada ka noored ja näiliselt terved inimesed.
Kaitstuse illusioon
Hoolimata tõestatud tervisemõjudest ei näe Eesti inimesed erakordselt kuumas, külmas või tormises ilmas olulist terviseohtu. Nii selgus 2015. aastal Tartu ülikooli ja terviseameti koostöös 1000 Eesti inimese seas läbiviidud keskkonnatervise riskide tunnetamise alasest küsitlusuuringust.
Erakordsete ilmaolude tervisemõjude pärast on enam mures oma elukeskkonna pärast ka üldiselt muretsevad inimesed ning vene keelt kõnelevad inimesed, aga ka vanemad inimesed ja need, kes peavad oma tervist üldiselt kehvemaks. „Need on end ühiskonnas vähemkindlustatuna tundvad inimesed. Selline turvatunde puudumine kandub üle ka muudele elu sfääridele. Tekib arusaam, et inimene ei ole kaitstud ka meid ümbritseva füüsilise keskkonna mõjude eest,“ selgitas uuringu juht Kati Orru.
Uuring näitas ka, et võrreldes tervete inimestega tunnevad kõrgvererõhutõbe põdevad inimesed vähem muret ilma tervisemõjude üle. Ent just südamehaiged peaksid olema kuuma ilma ajal eriti ettevaatlikud, sest haigus võib süveneda.
Kolmandik küsitletutest tõi välja, et on kuuma ilma puhul püüdnud tarbida enam vedelikku. See on väga vajalik, et vältida dehüdratsiooni. Ent inimeste oskused end kuuma ilma korral kaitsta võiksid olla paremad.
Vaid neli protsenti inimestest on püüdnud vältida õues otsese päikesekiirguse käes viibimist ja hoidnud varju ning seitse protsenti on kuuma ilma puhul valinud õhemaid, aga katvaid riideid.
Mida teha, et kuum ilm meie tervist ei kahjustaks?
"Ennekõike tuleks järgida õhutemperatuuri ja selle järgi ka oma päeva tegevusi planeerida," soovitavad Tartu ülikooli arstiteaduse üliõpilased Gustav Klimušev ja Aurora Joala, kes koostöös rahvusvahelise arstiüliõpilaste föderatsiooniga veavad kliimamuutuste tervisemõjude teadvustamise projekti.
Kuuma ilma korral terveks jäämiseks on oluline teha järgmist:
• Joo rohkelt vedelikku (mehed 3 liitrit, naised 2,2 liitrit ja lapsed olenevalt vanusest 1,5-2 liitrit vedelikku päevas). Väldi alkoholi ja kohvi.
• Toitu kergelt ning söö pigem tihedamini. Väldi valgu- ja rasvarikkaid toite, et keha saaks kuumaga paremini toime tulla.
• Kanna kergeid ja heledaid keha katvaid riideid. Need aitavad peegeldada kuuma kehast eemale ning kaitsevad UV kiirguse eest.
• Kanna peakatet, et vältida päikesepistet ja sellega kaasnevat ajutegevuse häiret.
• Püüa mitte olla otsese päikesekiirguse käes ning viibi õues (ka töötades) pigem hommikul ja õhtul, kui päike ei ole nii intensiivne ja kuumus ei ole nii kõrge.
• Jahuta end veekogus ujudes (kui oled kindel oma ujumisoskuses) või jaheda duši all.
• Kodu jahedana hoidmiseks hoia oma uksed-aknad päeval kinni (kui õues on soojem kui toas) ning öösel lahti (kui õues on külmem kui toas). Kui kodus on liiga palav, viibige paar tundi päevast konditsioneeritud avalikes ruumides.
• Tööandjana paku töötajatele võimalust viibida konditsioneeritud ruumis.
• Helista oma vanematele ja kroonilise haigusega tuttavatele inimestele ning tuleta meelde, et on oluline järgida eeltoodud soovitusi.
„Inimene on saanud päikeseiste, kui tal on iiveldus, oksendamine, peapööritus, peavalu, pulss on nõrk ja kiire ning hingamine sage. Sellisel juhul tuleb haige viia varjulisse kohta, panna poolistuvasse või kõrgemale tõstetud peaalusega asendisse ning vabastada liigsetest riietest. Talle tuleb anda rohkelt jahedat juua ning jahutada pead külma mähise või jääkotiga või pritsida pähe külma vett. Tõsisema kuumarabanduse korral tuleb kiirelt saada arstiabi,“ lisas Klimušev.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool