Lugeja küsib: miks taimed ülespoole kasvavad?
Kuidas teavad taimed, et nad peavad ülespoole kasvama? ERR Novaatorile laekunud lugejaküsimusele vastab Linda-Liisa Veromann, Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteadur.
Viisi, kuidas taimed teavad ülespoole kasvada, nimetatakse gravitropismiks. See tähendab, et taimed kasutavad kasvusuuna juhina gravitatsiooni. Viimase abil teavad taimed maapealseid osi taeva poole kasvatada, aga ka juuri sügavale maa sisse suunata.
Gravitatsiooni tunnetavad taimed rakkude abil (statotsüüdid), mille sees asetsevad selleks spetsialiseerunud organellid – tihedad amüloplastid (statoliidid), mis vajuvad raku asendi muutudes selle põhja. Arvatakse, et selline amüloplastide füüsikalises mõttes alla suunas vajumine aktiveerib retseptorid, mis panevad taime võsu ja juure oma kasvusuunda korrigeerima. Näideteks võib tuua mäenõlval kasvavad taimed, tormist räsitud põllukultuurid või idanevad seemned.
Lisaks gravitatsioonile mõjutab taimede maapealsete osade kasvusuunda ka valgus – taimed sirutavad oma fotosünteesivad osad sobiva spektriga valgusallika suunas, olgu selleks Päike või päevavalguslamp. Sellist valgusstiimuli suunas kasvamist nimetatakse fototropismiks.
Rakud, mis asetsevad valgusest kaugeimal, kasvavad valgustundliku taimehormooni (auksiini) tõttu pikemaks kui valgusele lähemal olevad, mis panebki näiteks aknalaual kasvavad taimed õue poole kõverduma.
Seega teavad taimed suunda, kuhu kasvada, tänu gravitatsiooni ja valguse koosmõjule.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa