Zika ja dengue palaviku viiruste sarnasus lubab vaktsiini väljatöötamises läbimurret, kuid kätkeb endas ka ohtu ({{commentsTotal}})

Dengue`i palavik võib tekitada tugevaid pea- ja liigesevalusid
Dengue`i palavik võib tekitada tugevaid pea- ja liigesevalusid Autor/allikas: Wikimedia Commons

Teadusajakirjas Nature Immunology ilmus täna uuring, mille kohaselt mõned dengue palaviku antikehad tõrjuvad ka Zika viirust. Aga samas on dengue palaviku läbipõdemine täiendav riskifaktor – see soodustab Zika viiruse paljunemist inimese kehas.

Suur osa dengue viiruse antikehadest on võimelised neutraliseerima Zika viirust. Zika viirus esineb umbes 90 protsendi ulatuses samal levialal kus Dengue palavikki.

Mõlemad viirused kuuluvad Flaviviridae perekonda. See võib omakorda anda olulise sisendi Zika viiruse vaktsiini väljatöötamisse, mis omakorda võiks mõjuda mõlema viiruse puhul.

Londoni Imperial kolledži ja Prantsusmaal asuva Pasteuri instituudi teadlased uurisid antikeha struktuuri sel hetkel, kui ta on kinnitunud raku külge. Ja selle alusel saab luua vaktsiini, mis peaks organismis tekitama potentsiaalseid viirusi hävitavaid antikehi.

Uurimisrühma juht Félix Rey ja tema kolleegid tegid katseid koekultuuridel. Nad said teada, et kaks antikeha, nimetustega anti-EDE1 mAb ja anti-EDE2 mAb, mis olid võetud dengue palavikku nakatunud inimestelt, suudavad kinnituda Zika viiruse külge ja ennetada nõnda viirusesse nakatumist.

Teine uurimisrühm, mida juhtisid Juthathip Mongkolsapaya ja Gavin Screaton, leidis oma katsetes, et ristreaktsioon Zika ja dengue palaviku vahel loob ühtlasi olukorra, kus antikehad, mis neutraliseerivad dengue viirust, soodustab samal ajal Zika viiruse paljunemist. Seega neile inimestele, kes on läbi põdenud dengue palaviku, on Zika viirusesse nakatumine ohtlikum, sest viirus paljuneb kehas kiiremini.

Zika viirus häirib loote arengut eeskätt esimesel trimestril, mis on närvisüsteemi arengu seisukohast kriitilise tähtsusega. Teisel trimestril nakatunud naisi pole aga seni põhjalikult uuritud.

Kokku on Colombias alates Zika epideemia algusest nakatunud viirusesse vähemalt 65 000 inimest, kellest moodustavad rasedad naised pea 12 000. Seejuures diagnoositi haigus kõige sagedamini 15—29. aastatel naistel. Kolm korda sagedamini, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel.

Toimetaja: Marju Himma



Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Teadlased: suurem liigirikkus lõunas tähendab suuremat ohtu kiskluse läbi hukkuda

Bioloogidele on seni olnud üldteada, et ekvaatori poole liikudes eluslooduse liigiline mitmekesisus suureneb. Sel nädalal maailma ühes mainekamas teadusajakirjas Science ilmunud artiklis näitasid 40 teadlast 21 riigist liblikaröövikute näitel aga seda, et suurem liigirikkus ekvaatoril tähendab ka suuremat tõenäosust kiskluse kaudu hukka saada.

Kopratamm hoiab jõevee jaheda

Kui kobras ehitab jõe peale tammi, langeb jõevee maksimumtemperatuur, hoides seega ära soojatundlike kalade kahjustusi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.