Poisid on kooliga enam rahul kui tüdrukud ({{commentsTotal}})

Poistega tuleb probleemide tunnistamist käsitleda kui tugevust, mitte kui nõrkust.
Poistega tuleb probleemide tunnistamist käsitleda kui tugevust, mitte kui nõrkust. Autor/allikas: r. nial bradshaw/Creative Commons

Kooliga üldiselt on poisid enam rahul kui tüdrukud, selgus 8. ja 11. klasside õpilaste rahuloluküsitluse esmastest tulemustest.  Küsitlusest saadud andmete põhjal teeb ministeerium sügiseks ulatuslikuma analüüsi.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul annab rahulolu hindamine koolidele olulist infot õppetöö arendamiseks ning lapsevanematele ja teistele huvilistele koolidest parema pildi.

„Õpilaste rahulolu on üks aspekt riigieksamite tulemuste kõrval, millest saab tulevikus kooli valikul lähtuda.  Sel aastal korraldasime õpilaste rahuloluküsitlust esimest korda elektrooniliselt, täpsemad tulemused saadame koolidele sügisel,“ ütles Hollo.

Küsitluse esmastest tulemustest nähtub, et kui õpilased on rahulolevad oma õpetajatega, on nad enam rahul ka kooliga üldiselt. Suhted kaaslastega on õpilaste jaoks pigem eraldi valdkond, mille seos koolile antud hinnangutega on tagasihoidlikum.

Poiste üldised rahuloluhinnangud oma koolile olid tüdrukutest kõrgemad, samas õpetajaga rahulolu eri soost õpilaste vahel ei erinenud. Suhteid kaaslastega hindasid põhikoolis paremaks poisid ning gümnaasiumis tüdrukud.

Eri õppekeelega koolide õpilaste vastuseid võrreldes selgub, et suhetega kaaslastega olid keskmiselt rahulolevamad eesti keeles õppijad. Õpetajatega olid üldiselt vähem rahulolevad vene õppekeelega koolide õpilased.

Uuringust:

  • Aprillis tegi sihtasutus Innove koostöös HTM-iga teist kohra rahuloluküsitluse põhikooliõpilaste ja gümnasistide seas. Küsitlusega hindasid 8. ja 11. klasside õpilased oma rahulolu kooliga üldiselt, õpetajatega ning kaaslastega läbisaamisega.
  • Küsitluses kasutati PISA 2012. aasta õpilaste rahulolu hindamisküsimustikke, mida katsetati juba eelmisel aastal gümnaasiumi- ja põhikoolieksamite taustaküsimustike osana. Sel aastal toimus küsitlus eksamitest eraldi ja elektrooniliselt.
  • Küsitluse tulemusi kasutab riik koolidele uute hindamislahenduste välja töötamiseks ning see annab koolidele endile ja riigile infot õppekorralduse ning -metoodika arendustööks.
  • Esmases tulemuste analüüsis kasutati üle 6257 põhikooliõpilase ja 3071 gümnasisti vastuseid 244 põhikoolist ja 96 gümnaasiumist. See moodustab 52% kõikidest 8. klasside õpilastest ning 57% kõigist põhikoolidest, kus tegutseb 8. klass. Samuti 45% 11. klasside õpilastest ning 56% kõigist gümnaasiumitest.
  • Tulemuste detailne analüüs valmib oktoobris.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: