Kosmoseolenditega kohtume tõenäoliselt 1500 aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Vaadata tuleb õiges suunas. Autor: Interdimensional Guardians/Creative Commons

Üks igipõline küsimus on see, et kui meie maailmaruumis on nii palju tähti ja planeete ning kui neil planeetidel on võiks ju justkui olla ka väga palju elusolendeid ja rohkesti ka mõistusega olendeid, kellest üsna paljudki võiksid olla tsivilisatsiooni arengutasemelt meist kaugele ette jõudnud, siis miks ikkagi ei ole me ikkagi seniajani neist ühegagi ühendust saanud.

Seda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.

Astronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.

Inimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.

Solomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.