Kosmoseolenditega kohtume tõenäoliselt 1500 aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Vaadata tuleb õiges suunas.
Vaadata tuleb õiges suunas. Autor/allikas: Interdimensional Guardians/Creative Commons

Üks igipõline küsimus on see, et kui meie maailmaruumis on nii palju tähti ja planeete ning kui neil planeetidel on võiks ju justkui olla ka väga palju elusolendeid ja rohkesti ka mõistusega olendeid, kellest üsna paljudki võiksid olla tsivilisatsiooni arengutasemelt meist kaugele ette jõudnud, siis miks ikkagi ei ole me ikkagi seniajani neist ühegagi ühendust saanud.

Seda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.

Astronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.

Inimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.

Solomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



AASTA ÕPETAJA GALA
Haridus- ja teadusministeerium tunnustab 7. oktoobril aasta õpetaja galal "Eestimaa õpib ja tänab" neid haridustöötajaid, kes annavad teistele oma tehtud tööga eeskuju. ERR Novaator tutvustab järgmise kuu aja jooksul lugejatele kõigi kategooriate nominente.
kõik eesti teaduse hindamisraportist
Kuulmismeele liigne koormamine maksab kurjalt kätte.

Rõõmuküllane muusika ergutab loovust

Vajad uusi ideid, ootad inspiratsiooni? Pane taustal käima rõõmus muusika! Sellise soovituse võiks anda Hollandi ja Austraalia teadlaste uurimistöö põhjal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: