Kosmoseolenditega kohtume tõenäoliselt 1500 aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Vaadata tuleb õiges suunas.
Vaadata tuleb õiges suunas. Autor/allikas: Interdimensional Guardians/Creative Commons

Üks igipõline küsimus on see, et kui meie maailmaruumis on nii palju tähti ja planeete ning kui neil planeetidel on võiks ju justkui olla ka väga palju elusolendeid ja rohkesti ka mõistusega olendeid, kellest üsna paljudki võiksid olla tsivilisatsiooni arengutasemelt meist kaugele ette jõudnud, siis miks ikkagi ei ole me ikkagi seniajani neist ühegagi ühendust saanud.

Seda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.

Astronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.

Inimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.

Solomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: