Kosmoseolenditega kohtume tõenäoliselt 1500 aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Vaadata tuleb õiges suunas.
Vaadata tuleb õiges suunas. Autor/allikas: Interdimensional Guardians/Creative Commons

Üks igipõline küsimus on see, et kui meie maailmaruumis on nii palju tähti ja planeete ning kui neil planeetidel on võiks ju justkui olla ka väga palju elusolendeid ja rohkesti ka mõistusega olendeid, kellest üsna paljudki võiksid olla tsivilisatsiooni arengutasemelt meist kaugele ette jõudnud, siis miks ikkagi ei ole me ikkagi seniajani neist ühegagi ühendust saanud.

Seda küsimust on nimetatud ka Fermi paradoksiks ja sõnastatud ka üsna lühidalt – kus nad on kõik. Paar ameerika teadusmeest Cornelli ülikoolist pakuvad nüüd oma vastuse ja toovad selleks mängu veel ühe tähtsa tõdemuse, nn keskpärasusprintsiibi, mis on tagasiviidav Copernicuse väitele, et maakera pole universumi keskpunkt ja mis hõlmab ka asjaolusid, et ei meie Päike ega Linnutee ole tähtede ja galaktikate seas mitte midagi erilist.

Astronoomiaüliõpilane Even Solomonides ja tema õppejõud Yervant Terzian tulid eelmisel nädalal San Diegos toimunud Ameerika Astronoomi Ühingu konverentsil välja mõttega, et kosmoseolenditel ei ole olnud veel piisavalt aega, et meid veel märgata.

Inimkond on küll saatnud varsti ilmaruumi sadakond aastat raadio- ja hiljem ka teleprogramme, mis on praeguseks jõudnud umbes 8500 tähe ja arvatavasti umbes 3500 Maa-sarnase planeedi juurde, kus elutsevad kõrgtsivilisatsioonid on võinud neid küll põhimõtteliselt juba registreerida, aga Solomonides ja Terzian väidavad, et kui need olendid ka aktiivselt seeseuguseid signaale otsivadki, pole neil olnud mingit erilist põhjust keskenduda just Päikese või Maa peale, sest nagu keskpärasusprintsiip osutab – meie juures ei ole midagi erilist, mis peaks nende tähelepanu just siia tõmbama.

Solomonides ja Terzian pakuvad aga välja, et umbes 1500 aasta pärast on tõenäosus, et võõraste tsivilisatsioonidega on kontakt loodud, juba täiesti arvestatav. Selleks ajaks on meie raadio- ja telesaated jõudnud umbes poolte Linnutee planeetide juurde.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.