Saaremaal kadus Kaarmise järvest vesi ({{commentsTotal}})

Saaremaal Kaarmise järvest kadus vesi, kuid mitte põua pärast, vaid järve põhjast leiti auk, mille kaudu enam kui sadakond tuhat kuupmeetrit vett maa sisse kadus ja järve kuivaks jättis.

Pärast kahe aasta tagust järve puhastamist oli Kaarmise järv nagu järv ikka, kus sai ka ujumas käia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Möödunud aasta kevadel ta oli täielikult täis. 1,70 meetrit oli sügavus," ütles Ilmar Koppel.

Tänavu kevadel hakkasid kohalikud aga märkama, et järve vesi hakkas kuidagi järsku alanema. Kui vesi oli järvest juba päris otsas, avastasid mehed järve põhjast augu.

"Ma leidsin, mul oli see õnn. Me jalutasime siin (järve põhjas) ringi ja siis teine mees läks äärt pidi, ma läksin keskelt. Ja äkki vaatasin suur must auk oli," rääkis Eino Tuulik, kelle sõnul vesi solinal auku jooksis.

"See oli 1,10 meetrit sügav ja pool meetrit läbimõõt. Nii et mehe oleks ikka sisse toppinud," lisas ta.

Siis oli külameestel head nõu vaja, sest oma järve, mille puhastamiseks aastaid tagasi investeeriti üle 750 000 euro, tahtsid nad tagasi saada. Järve põhjast leitud auk lasti betooni täis.

"Huvitav, et see neeluauk paikneb kõige veerohkemast allikast mõnekümne meetri kaugusel. Nii et ühest kohast tuleb peamine järve toide ja 40-50 meetri kaugusel läheb ta jälle maa sisse tagasi. Ja selline neeluauk oli üllatuseks, mis oli aastasadu setete alla end ära peitnud," selgitas geograafiadoktor Arvo Järvet.

Selgub, et seekord oli kahest kuupmeetrist betoonist abi. Paraku aga tänavune suplushooaeg Kaarmise järve ääres lükkub edasi.

"See oli täitsa kuiv siin, nüüd juba vaikselt hakkab tulema, sest vihm pole ju mõjunud. See oli nii väike vihm. Sügisel saab ujuma minna," rääkisid Eino Tuulik ja Ilmar Koppel.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?