Saaremaal kadus Kaarmise järvest vesi ({{commentsTotal}})

Saaremaal Kaarmise järvest kadus vesi, kuid mitte põua pärast, vaid järve põhjast leiti auk, mille kaudu enam kui sadakond tuhat kuupmeetrit vett maa sisse kadus ja järve kuivaks jättis.

Pärast kahe aasta tagust järve puhastamist oli Kaarmise järv nagu järv ikka, kus sai ka ujumas käia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Möödunud aasta kevadel ta oli täielikult täis. 1,70 meetrit oli sügavus," ütles Ilmar Koppel.

Tänavu kevadel hakkasid kohalikud aga märkama, et järve vesi hakkas kuidagi järsku alanema. Kui vesi oli järvest juba päris otsas, avastasid mehed järve põhjast augu.

"Ma leidsin, mul oli see õnn. Me jalutasime siin (järve põhjas) ringi ja siis teine mees läks äärt pidi, ma läksin keskelt. Ja äkki vaatasin suur must auk oli," rääkis Eino Tuulik, kelle sõnul vesi solinal auku jooksis.

"See oli 1,10 meetrit sügav ja pool meetrit läbimõõt. Nii et mehe oleks ikka sisse toppinud," lisas ta.

Siis oli külameestel head nõu vaja, sest oma järve, mille puhastamiseks aastaid tagasi investeeriti üle 750 000 euro, tahtsid nad tagasi saada. Järve põhjast leitud auk lasti betooni täis.

"Huvitav, et see neeluauk paikneb kõige veerohkemast allikast mõnekümne meetri kaugusel. Nii et ühest kohast tuleb peamine järve toide ja 40-50 meetri kaugusel läheb ta jälle maa sisse tagasi. Ja selline neeluauk oli üllatuseks, mis oli aastasadu setete alla end ära peitnud," selgitas geograafiadoktor Arvo Järvet.

Selgub, et seekord oli kahest kuupmeetrist betoonist abi. Paraku aga tänavune suplushooaeg Kaarmise järve ääres lükkub edasi.

"See oli täitsa kuiv siin, nüüd juba vaikselt hakkab tulema, sest vihm pole ju mõjunud. See oli nii väike vihm. Sügisel saab ujuma minna," rääkisid Eino Tuulik ja Ilmar Koppel.

Toimetaja: Merili Nael



Eestlased Ispras: Eesti noored teadlased ja Maive Rute (vasakult viies) JRC külaliskeskuse ees.

Maive Rute: teadus pole vürts, mida poliitikasse lisada, vaid selle põhiosa

Edukas teaduspõhine poliitika peab olema kahesuunaline. Teadlased saavad poliitikutele uuringutulemuste põhjal nõu anda, poliitikud aga teadlastele selgitada, kuidas tulemusi paremini esitada ning mida päevakajalist uurida, leiab Euroopa Komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) peadirektori asetäitjana töötanud eestlanna Maive Rute.

TTÜ on rebinud end TÜ-st nii tudengite kui rahvusvahelisuse poolest ette.

Graafikud: Tartu ülikool jõudis Ida-Euroopa ülikoolide hulgas 3. kohale

QS ülikoolide edetabel reastas Tartu ülikooli arenevate Euroopa ja Kesk-Aasia ülikoolide edetabelis 3. kohale. Saja parima ülikooli hulka mahtus selles kategoorias ka Tallinna ülikool ning Tallinna tehnikaülikool. Graafikutelt peegeldub aga nii mõnigi mõtlema panev fakt Eesti ülikoolide kohta. 

Õhtuse päevarütmiga inimesed tunnevad end raamidesse surutult, kui nad peavad töötama kella 9 kuni 17ni.

Tööl käimine on kahjulik ja pole tarvilikki

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel leiab Tallinna tehnikaülikooli institutsionaalse ökonoomika professor Aaro Hazak.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: