Saaremaal kadus Kaarmise järvest vesi ({{commentsTotal}})

Saaremaal Kaarmise järvest kadus vesi, kuid mitte põua pärast, vaid järve põhjast leiti auk, mille kaudu enam kui sadakond tuhat kuupmeetrit vett maa sisse kadus ja järve kuivaks jättis.

Pärast kahe aasta tagust järve puhastamist oli Kaarmise järv nagu järv ikka, kus sai ka ujumas käia, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Möödunud aasta kevadel ta oli täielikult täis. 1,70 meetrit oli sügavus," ütles Ilmar Koppel.

Tänavu kevadel hakkasid kohalikud aga märkama, et järve vesi hakkas kuidagi järsku alanema. Kui vesi oli järvest juba päris otsas, avastasid mehed järve põhjast augu.

"Ma leidsin, mul oli see õnn. Me jalutasime siin (järve põhjas) ringi ja siis teine mees läks äärt pidi, ma läksin keskelt. Ja äkki vaatasin suur must auk oli," rääkis Eino Tuulik, kelle sõnul vesi solinal auku jooksis.

"See oli 1,10 meetrit sügav ja pool meetrit läbimõõt. Nii et mehe oleks ikka sisse toppinud," lisas ta.

Siis oli külameestel head nõu vaja, sest oma järve, mille puhastamiseks aastaid tagasi investeeriti üle 750 000 euro, tahtsid nad tagasi saada. Järve põhjast leitud auk lasti betooni täis.

"Huvitav, et see neeluauk paikneb kõige veerohkemast allikast mõnekümne meetri kaugusel. Nii et ühest kohast tuleb peamine järve toide ja 40-50 meetri kaugusel läheb ta jälle maa sisse tagasi. Ja selline neeluauk oli üllatuseks, mis oli aastasadu setete alla end ära peitnud," selgitas geograafiadoktor Arvo Järvet.

Selgub, et seekord oli kahest kuupmeetrist betoonist abi. Paraku aga tänavune suplushooaeg Kaarmise järve ääres lükkub edasi.

"See oli täitsa kuiv siin, nüüd juba vaikselt hakkab tulema, sest vihm pole ju mõjunud. See oli nii väike vihm. Sügisel saab ujuma minna," rääkisid Eino Tuulik ja Ilmar Koppel.

Toimetaja: Merili Nael



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.