Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust? ({{commentsTotal}})

Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

Tinnituse põhjuseks võivad olla kõrva kahjustused, põletik või vaik kõrvas. Kõige sagedamini põhjustab tinnitust valjude helide, näiteks müra pikaajalise mõju tõttu tekkinud kuulmisteravuse langus. Ka vananedes langeb kuulmisteravus ja kõrvakohina või vilistamise üle kurdab umbes 12 protsenti 55- kuni 66-aastaseid inimesi.

Kahjuks on tinnitus muutunud aasta-aastalt üha nooremate inimeste kaebuseks. Uuringud kinnitavad, et selle põhjuseks on kõrva ülekoormus valjude muusikahelidega, mis tekib pikaajalisel kõrvaklappidega muusika kuulamisel.

Jooniselt näete, et aasta-aastalt on kasvanud nende noorte hulk, kes kuulavad muusikat kõrvaklappidega üle kolme tunni päevas (''kõrvaklapipõlvkond''). Sellest tekibki tinnitus ehk pidev kohin, vilin või kellukeste helina taoline heli, mida kuuleb kõrva ülekoormusest tekkinud püsiva kuulmisteravuse langusega inimene.

 

Kahtlen, et noor olles soovite kuulda pidevat kohinat, vilinat või muid hääli – nagu juhtub paljude teist mitu korda vanemate inimestega. Ärge siis koormake oma kõrvu liiga valjude ja pikaajaliste helidega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.