Ühe Minuti Loeng: mis põhjustab tinnitust? ({{commentsTotal}})

Miks kõrvas vahel vilistab või kuuleme pidevat kohinat? Meedikud nimetavad seda nähtust tinnituseks. Paraku vaevab kuulmishäda tänapäeval üha sagedamini ka noori, nendib Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

Tinnituse põhjuseks võivad olla kõrva kahjustused, põletik või vaik kõrvas. Kõige sagedamini põhjustab tinnitust valjude helide, näiteks müra pikaajalise mõju tõttu tekkinud kuulmisteravuse langus. Ka vananedes langeb kuulmisteravus ja kõrvakohina või vilistamise üle kurdab umbes 12 protsenti 55- kuni 66-aastaseid inimesi.

Kahjuks on tinnitus muutunud aasta-aastalt üha nooremate inimeste kaebuseks. Uuringud kinnitavad, et selle põhjuseks on kõrva ülekoormus valjude muusikahelidega, mis tekib pikaajalisel kõrvaklappidega muusika kuulamisel.

Jooniselt näete, et aasta-aastalt on kasvanud nende noorte hulk, kes kuulavad muusikat kõrvaklappidega üle kolme tunni päevas (''kõrvaklapipõlvkond''). Sellest tekibki tinnitus ehk pidev kohin, vilin või kellukeste helina taoline heli, mida kuuleb kõrva ülekoormusest tekkinud püsiva kuulmisteravuse langusega inimene.

 

Kahtlen, et noor olles soovite kuulda pidevat kohinat, vilinat või muid hääli – nagu juhtub paljude teist mitu korda vanemate inimestega. Ärge siis koormake oma kõrvu liiga valjude ja pikaajaliste helidega.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.