Teadlased kujundavad geenitöötlusega liblika tiivamustrit ({{commentsTotal}})

Geenidega saab teha igasuguseid huvitavaid asju. Kujutage ette, et istute arvutiekraani ees, millel on suurelt kujutatud erksavärviline kirjutiivuline liblikas. Teie ees laual on nupud, mida keerates võite muuta ekraanil liblika tiivamustrit, näiteks silmlaike suurendada või pisendada, siia-sinna nihutada, juurde tekitada või kaotada.

Mitte küll päris, aga enam-vähem just seda ongi nüüd teinud ameerika teadlased, ainult et nuppude asemel kruttisid nad liblika geene ja tiiva muster muutus mitte ekraanil, vaid nende geenidega ilmale tulnud päris liblikatel.

Robert Reed ja Linlin Zhang Cornelli ülikoolist kasutasid geenide muutmiseks uut ja tõhusat meetodit nimega CRISPR. Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et kui lõikasid ühe geeni liblika genoomist täiesti välja, siis kadusid liblika tiivalt silmlaigud täiesti ära. Ühe teise geeni välja lõikamisel aga läksid silmlaigud suuremaks ja neid tuli ka juurde. Kuid peale selle läksid liblikal ka jalad ja tundlad lühemaks.

Tegelikult võib arvata, et silmlaikude loomisel osaleb kümneid või sadugi geene, nii et teadlaste eneste sõnul on tähelepanuväärne, et ainult kahe geeniga saab nõnda selgeid ja üheseid muudatusi teha. See näitab nende väitel, kuidas loomad on tegelikult justkui moodulitest kokku seatud konstruktsioonid.

Liblikate tiivamustrid ja nende kujunemine pakuvad evolutsioonibioloogidele suurt huvi, sest nende põhjal on hea uurida, kuidas looduslik valik paljude võimaluste vahel toimib. Kui teadlased saavad seda valikut nüüd täitsa omatahtsi otsustada, siis aitab see tõhusamalt sellealast uurimistööd teha ja evolutsiooni senisest veelgi paremini mõista.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.