Teadlased kujundavad geenitöötlusega liblika tiivamustrit ({{commentsTotal}})

Geenidega saab teha igasuguseid huvitavaid asju. Kujutage ette, et istute arvutiekraani ees, millel on suurelt kujutatud erksavärviline kirjutiivuline liblikas. Teie ees laual on nupud, mida keerates võite muuta ekraanil liblika tiivamustrit, näiteks silmlaike suurendada või pisendada, siia-sinna nihutada, juurde tekitada või kaotada.

Mitte küll päris, aga enam-vähem just seda ongi nüüd teinud ameerika teadlased, ainult et nuppude asemel kruttisid nad liblika geene ja tiiva muster muutus mitte ekraanil, vaid nende geenidega ilmale tulnud päris liblikatel.

Robert Reed ja Linlin Zhang Cornelli ülikoolist kasutasid geenide muutmiseks uut ja tõhusat meetodit nimega CRISPR. Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et kui lõikasid ühe geeni liblika genoomist täiesti välja, siis kadusid liblika tiivalt silmlaigud täiesti ära. Ühe teise geeni välja lõikamisel aga läksid silmlaigud suuremaks ja neid tuli ka juurde. Kuid peale selle läksid liblikal ka jalad ja tundlad lühemaks.

Tegelikult võib arvata, et silmlaikude loomisel osaleb kümneid või sadugi geene, nii et teadlaste eneste sõnul on tähelepanuväärne, et ainult kahe geeniga saab nõnda selgeid ja üheseid muudatusi teha. See näitab nende väitel, kuidas loomad on tegelikult justkui moodulitest kokku seatud konstruktsioonid.

Liblikate tiivamustrid ja nende kujunemine pakuvad evolutsioonibioloogidele suurt huvi, sest nende põhjal on hea uurida, kuidas looduslik valik paljude võimaluste vahel toimib. Kui teadlased saavad seda valikut nüüd täitsa omatahtsi otsustada, siis aitab see tõhusamalt sellealast uurimistööd teha ja evolutsiooni senisest veelgi paremini mõista.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: