Teadlased kujundavad geenitöötlusega liblika tiivamustrit ({{commentsTotal}})

Geenidega saab teha igasuguseid huvitavaid asju. Kujutage ette, et istute arvutiekraani ees, millel on suurelt kujutatud erksavärviline kirjutiivuline liblikas. Teie ees laual on nupud, mida keerates võite muuta ekraanil liblika tiivamustrit, näiteks silmlaike suurendada või pisendada, siia-sinna nihutada, juurde tekitada või kaotada.

Mitte küll päris, aga enam-vähem just seda ongi nüüd teinud ameerika teadlased, ainult et nuppude asemel kruttisid nad liblika geene ja tiiva muster muutus mitte ekraanil, vaid nende geenidega ilmale tulnud päris liblikatel.

Robert Reed ja Linlin Zhang Cornelli ülikoolist kasutasid geenide muutmiseks uut ja tõhusat meetodit nimega CRISPR. Nad kirjutavad ajakirjas Nature Communications, et kui lõikasid ühe geeni liblika genoomist täiesti välja, siis kadusid liblika tiivalt silmlaigud täiesti ära. Ühe teise geeni välja lõikamisel aga läksid silmlaigud suuremaks ja neid tuli ka juurde. Kuid peale selle läksid liblikal ka jalad ja tundlad lühemaks.

Tegelikult võib arvata, et silmlaikude loomisel osaleb kümneid või sadugi geene, nii et teadlaste eneste sõnul on tähelepanuväärne, et ainult kahe geeniga saab nõnda selgeid ja üheseid muudatusi teha. See näitab nende väitel, kuidas loomad on tegelikult justkui moodulitest kokku seatud konstruktsioonid.

Liblikate tiivamustrid ja nende kujunemine pakuvad evolutsioonibioloogidele suurt huvi, sest nende põhjal on hea uurida, kuidas looduslik valik paljude võimaluste vahel toimib. Kui teadlased saavad seda valikut nüüd täitsa omatahtsi otsustada, siis aitab see tõhusamalt sellealast uurimistööd teha ja evolutsiooni senisest veelgi paremini mõista.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Alo Lõhmus: hindamatu huvi ja lämmatav kohustuslikkus

Kohustuslike ainete lisamisest õppekavadesse head nahka ei tule, see-eest nn loovainetes numbrilisest hindamisest loobumine on samm õiges suunas, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Labor: kured tulevad, õhulõhed sulguvad

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.