Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringet ({{commentsTotal}})

Sel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.

Küsimustele, kes on vesineitsik, miks kopral vesi kõrva ei lähe ja vaalal merevees silmad kipitama ei hakka, saab mängu käigus vastata interneti abita, kui külastada Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki H2O külastusmängu patroon Mart Noorma ütleb, et tema õigeid vastuseid teab, siis mängu esimesel päeval ta neid veel välja ei ütle.

"Kes elab vihmavees? No selleks tuleb minna vastavasse teaduskeskusesse kohale ja sealt välja uurida. Kui ma selle praegu reedaksin, siis kõik televaatajad märgiksid selle enda vihikusse ära ja olekski pool lõbu läinud," rääkis Noorma.

Merekultuuri aastast nime saanud H2O külastusmängu käigus tuleb mängijatel lahendada tosinas looduskeskuses veega seotud ülesandeid.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis tuleb üles leida, milliseid vaalalisi ja loivalisi muuseumis näha saab. Tartu loodusmajas tuleb vastata küsimustele, kust tuleb vesi loodusmaja kilpkonnabasseini ja millised olendid võiksid elada looduskeskuse tiigivees.

"Ja väga hea on, kui igal pool on suunatud juhendamine töövihiku näol. See teeb nende külastuskeskuste, kas siis muuseumide või teaduskeskuste, külastamise palju huvitavamaks ja sisukamaks," rääkis Anu Metsar Järvemuuseumist.

Külastusmängu esimesel päeval Tartu looduskeskuses vastuseid kõikidele küsimustele veel anda ei ole.

"Ma kõiki ülesandeid ei ole jõudnud ära lahendada, aga seda toredam, et saabki oma püsinäitusega ka pikemalt tutvuda," ütles Eva-Liisa Orula TÜ Loodusmuuseumist.

Toimetaja: Merili Nael



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: