Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringet ({{commentsTotal}})

Sel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.

Küsimustele, kes on vesineitsik, miks kopral vesi kõrva ei lähe ja vaalal merevees silmad kipitama ei hakka, saab mängu käigus vastata interneti abita, kui külastada Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki H2O külastusmängu patroon Mart Noorma ütleb, et tema õigeid vastuseid teab, siis mängu esimesel päeval ta neid veel välja ei ütle.

"Kes elab vihmavees? No selleks tuleb minna vastavasse teaduskeskusesse kohale ja sealt välja uurida. Kui ma selle praegu reedaksin, siis kõik televaatajad märgiksid selle enda vihikusse ära ja olekski pool lõbu läinud," rääkis Noorma.

Merekultuuri aastast nime saanud H2O külastusmängu käigus tuleb mängijatel lahendada tosinas looduskeskuses veega seotud ülesandeid.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis tuleb üles leida, milliseid vaalalisi ja loivalisi muuseumis näha saab. Tartu loodusmajas tuleb vastata küsimustele, kust tuleb vesi loodusmaja kilpkonnabasseini ja millised olendid võiksid elada looduskeskuse tiigivees.

"Ja väga hea on, kui igal pool on suunatud juhendamine töövihiku näol. See teeb nende külastuskeskuste, kas siis muuseumide või teaduskeskuste, külastamise palju huvitavamaks ja sisukamaks," rääkis Anu Metsar Järvemuuseumist.

Külastusmängu esimesel päeval Tartu looduskeskuses vastuseid kõikidele küsimustele veel anda ei ole.

"Ma kõiki ülesandeid ei ole jõudnud ära lahendada, aga seda toredam, et saabki oma püsinäitusega ka pikemalt tutvuda," ütles Eva-Liisa Orula TÜ Loodusmuuseumist.

Toimetaja: Merili Nael



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.Kepleri teleskoobiga, milles kasutatud Bernhard Schmidti leiutatud optilist süsteemi, on tänaseks avastatud üle 2000 eksoplaneedi.
Naissaare poisi leiutis aitab teiste tähtede juures planeete otsida

Naissaarelt pärit pärit Bernhard Schmidti leiutatud optilise süteemi abil on tänaseks avastatud juba tuhandeid eksoplaneete.

Maaülikoolis kloonitud lehm Augustiina.
Maaülikool üritab leida kloonimisele alternatiivi

Eesti Maaülikool töötab rahvusvahelises koostöös välja tehnoloogiat, mille abil kloonimise asemel edaspidi geenikonstrukt otse looma viljastatud munarakku viia.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.