Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringet ({{commentsTotal}})

Sel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.

Küsimustele, kes on vesineitsik, miks kopral vesi kõrva ei lähe ja vaalal merevees silmad kipitama ei hakka, saab mängu käigus vastata interneti abita, kui külastada Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki H2O külastusmängu patroon Mart Noorma ütleb, et tema õigeid vastuseid teab, siis mängu esimesel päeval ta neid veel välja ei ütle.

"Kes elab vihmavees? No selleks tuleb minna vastavasse teaduskeskusesse kohale ja sealt välja uurida. Kui ma selle praegu reedaksin, siis kõik televaatajad märgiksid selle enda vihikusse ära ja olekski pool lõbu läinud," rääkis Noorma.

Merekultuuri aastast nime saanud H2O külastusmängu käigus tuleb mängijatel lahendada tosinas looduskeskuses veega seotud ülesandeid.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis tuleb üles leida, milliseid vaalalisi ja loivalisi muuseumis näha saab. Tartu loodusmajas tuleb vastata küsimustele, kust tuleb vesi loodusmaja kilpkonnabasseini ja millised olendid võiksid elada looduskeskuse tiigivees.

"Ja väga hea on, kui igal pool on suunatud juhendamine töövihiku näol. See teeb nende külastuskeskuste, kas siis muuseumide või teaduskeskuste, külastamise palju huvitavamaks ja sisukamaks," rääkis Anu Metsar Järvemuuseumist.

Külastusmängu esimesel päeval Tartu looduskeskuses vastuseid kõikidele küsimustele veel anda ei ole.

"Ma kõiki ülesandeid ei ole jõudnud ära lahendada, aga seda toredam, et saabki oma püsinäitusega ka pikemalt tutvuda," ütles Eva-Liisa Orula TÜ Loodusmuuseumist.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?