Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringet ({{commentsTotal}})

Sel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.

Küsimustele, kes on vesineitsik, miks kopral vesi kõrva ei lähe ja vaalal merevees silmad kipitama ei hakka, saab mängu käigus vastata interneti abita, kui külastada Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki H2O külastusmängu patroon Mart Noorma ütleb, et tema õigeid vastuseid teab, siis mängu esimesel päeval ta neid veel välja ei ütle.

"Kes elab vihmavees? No selleks tuleb minna vastavasse teaduskeskusesse kohale ja sealt välja uurida. Kui ma selle praegu reedaksin, siis kõik televaatajad märgiksid selle enda vihikusse ära ja olekski pool lõbu läinud," rääkis Noorma.

Merekultuuri aastast nime saanud H2O külastusmängu käigus tuleb mängijatel lahendada tosinas looduskeskuses veega seotud ülesandeid.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis tuleb üles leida, milliseid vaalalisi ja loivalisi muuseumis näha saab. Tartu loodusmajas tuleb vastata küsimustele, kust tuleb vesi loodusmaja kilpkonnabasseini ja millised olendid võiksid elada looduskeskuse tiigivees.

"Ja väga hea on, kui igal pool on suunatud juhendamine töövihiku näol. See teeb nende külastuskeskuste, kas siis muuseumide või teaduskeskuste, külastamise palju huvitavamaks ja sisukamaks," rääkis Anu Metsar Järvemuuseumist.

Külastusmängu esimesel päeval Tartu looduskeskuses vastuseid kõikidele küsimustele veel anda ei ole.

"Ma kõiki ülesandeid ei ole jõudnud ära lahendada, aga seda toredam, et saabki oma püsinäitusega ka pikemalt tutvuda," ütles Eva-Liisa Orula TÜ Loodusmuuseumist.

Toimetaja: Merili Nael



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Sauruste maailmale panid aluse vulkaanid

Kuidas dinosaurused hukkusid, see on praegu üsna selge: tuli suur asteroid, mis põhjustas üleilmse katastroofi. Kuid sauruste ajastu arvatavasti ka algas võimsate loodusnähtustega.

Kerajad maiustused.Kerajad maiustused.
Kerade ladumise maksimaalne tihedus on tõestatud

Kuidas laduda apelsine, pingpongipalle või muud kerasid üksteise peale nii, et need võtaksid kõige vähem ruumi? See võib olla tähtis küsimus kaubavedajale. Kuid see on olnud tähtis küsimus ka matemaatikutele.