Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskused tutvustavad külastusmängus vett ja veeringet ({{commentsTotal}})

Sel suvel saab Tartu- ja Jõgevamaad uurida loodushariduse ja -teaduse vaatenurgast, sest septembrini kestvas ühises külastusmängus tutvustavad 12 Tartu- ja Jõgevamaa looduskeskust vett ja veeringet.

Küsimustele, kes on vesineitsik, miks kopral vesi kõrva ei lähe ja vaalal merevees silmad kipitama ei hakka, saab mängu käigus vastata interneti abita, kui külastada Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki H2O külastusmängu patroon Mart Noorma ütleb, et tema õigeid vastuseid teab, siis mängu esimesel päeval ta neid veel välja ei ütle.

"Kes elab vihmavees? No selleks tuleb minna vastavasse teaduskeskusesse kohale ja sealt välja uurida. Kui ma selle praegu reedaksin, siis kõik televaatajad märgiksid selle enda vihikusse ära ja olekski pool lõbu läinud," rääkis Noorma.

Merekultuuri aastast nime saanud H2O külastusmängu käigus tuleb mängijatel lahendada tosinas looduskeskuses veega seotud ülesandeid.

Tartu ülikooli loodusmuuseumis tuleb üles leida, milliseid vaalalisi ja loivalisi muuseumis näha saab. Tartu loodusmajas tuleb vastata küsimustele, kust tuleb vesi loodusmaja kilpkonnabasseini ja millised olendid võiksid elada looduskeskuse tiigivees.

"Ja väga hea on, kui igal pool on suunatud juhendamine töövihiku näol. See teeb nende külastuskeskuste, kas siis muuseumide või teaduskeskuste, külastamise palju huvitavamaks ja sisukamaks," rääkis Anu Metsar Järvemuuseumist.

Külastusmängu esimesel päeval Tartu looduskeskuses vastuseid kõikidele küsimustele veel anda ei ole.

"Ma kõiki ülesandeid ei ole jõudnud ära lahendada, aga seda toredam, et saabki oma püsinäitusega ka pikemalt tutvuda," ütles Eva-Liisa Orula TÜ Loodusmuuseumist.

Toimetaja: Merili Nael



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.