Haridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt ({{commentsTotal}})

Praegu on kevadised kooliveerandid on praegu 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud.
Praegu on kevadised kooliveerandid on praegu 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Autor/allikas: zekasaur/Creative Commons

Praegu on kevadised kooliveerandid 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Osa koole on juba praegu võtnud kasutusele viienda lisavaheaja ning nüüd plaanib haridusministeerium kehtestada see kõigis koolides.

Haridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.

Juba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.

Praeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.

Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.

Nii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:
I perioodis on 36 õppepäeva,
II perioodis on 40 õppepäeva,
III perioodis on 35 õppepäeva,
IV perioodis on 34 õppepäeva,
V perioodis on 30 õppepäeva.

Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.