Haridusministeerium: viies koolivaheaeg jaotab kevadise koolikoormuse ühtlasemalt ({{commentsTotal}})

Praegu on kevadised kooliveerandid on praegu 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud.
Praegu on kevadised kooliveerandid on praegu 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Autor/allikas: zekasaur/Creative Commons

Praegu on kevadised kooliveerandid 10–15 päeva pikemad kui sügisesed, mistõttu on kevaditi lapsed rohkem väsinud. Osa koole on juba praegu võtnud kasutusele viienda lisavaheaja ning nüüd plaanib haridusministeerium kehtestada see kõigis koolides.

Haridus- ja teadusministeerium esitas määruse eelnõu, millega 2017/18. õppeaasta kevadel oleks 24. veebruarist 4. märtsini suusavaheaeg, sellele järgneks kevadvaheaaeg 21. aprillist 1. maini ning suvevaheaeg algaks 12. juunil.

Juba praegu kasutasid n-ö vabariigi aastapäeva vaheaega mitmed Tartu ja Tallinna koolid. Koolijuhid tõid selle põhjenduseks asjaolu, et kui riigipüha nagunii katkestab õppetegevuse ning mitmed lapsevanemad planeerivad sellele ajale ka puhkusi, siis on mõistlik teha vabariigi aastapäeva nädalal ka koolivaheaeg.

Praeguses ministeeriumi eelnõus on 5. koolivaheaeja kehtestamise argumendina välja toodud õppekoormuse ühtlasem jaotumine aasta peale. Kevadise lisavaheaja juurutamine võimaldaks teha õppeperioodid võrdsema pikkusega, mis omakorda võiks vähendada õpilaste kevadist väsimust.

Eesti kooliaasta on OECD riikide üks lühemaid, mis aga tähendab, et Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada lühema aja jooksul kui teistes OECD riikides. Seega on õppekoormus võrreldes teiste riikide lastega suurem ning see annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel. Lisavaheaeg pikendaks talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.

Nii nagu ka praegu võib kool teha ministeeriumi määruses soovitatust erinevad koolivaheajad. Tingimus on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.

2017. aasta 1. septembril jõustuva muudatuse kohaselt on õppeperioodides kokku 175 õppepäeva ning perioodide pikkused kujunevad alljärgnevalt:
I perioodis on 36 õppepäeva,
II perioodis on 40 õppepäeva,
III perioodis on 35 õppepäeva,
IV perioodis on 34 õppepäeva,
V perioodis on 30 õppepäeva.

Lõpuklassides on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva ning õppeperioodi lõpus toimuvad lõpueksamid. Kooli lõpetamise aeg lõpuklassides sõltub lõpueksamite aegadest.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: