Vormsist on saanud metskurvitsate soodsaim elupaik Eestis ({{commentsTotal}})

Metskurvitsate jahikeeluala on teinud Vormsist nende lindude jaoks soodsaima elupaiga Eestis. Itaalia ja Eesti ornitolooge abistavad seal suleliste uurimisel ka kohaliku kooli õpilased, kelle abita oleks linnuteadlastel väga raske kindlaks teha, kui palju kurvitsaid saarel elab.

Itaalia ja Eesti ornitoloogide töö tulemusel on Vormsi ainus paik Eestis, kus on viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt metskurvitsaid loendatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaatluspunkte on saarel tänaseks 33 ja et neid paremini katta, kutsuti mõne aasta eest appi ka Vormsi põhikooli loodushuvilised noored.

"On ju selge, et kahe-kolme inimesega 33 punkti läbi käia oleks ääretult töömahukas ja itaallastel tekkis idee, et Vormsil on ju olemas põhikool," selgitas ornitoloog Jaanus Aua.

Parim aeg metskurvitsate loendamiseks on juuni alguses, sest siis tõusevad isaslinnud õhtuti saare kohale lendu ja proovivad märgata maapinnale varjunud emaslinde, kellega seejärel pesa punuma hakkata.

Sombuse ja vaikse ilmaga on lend aeglane ja vaatlusi teha kerge. Selge taevas ja tugev tuul tähendavad aga raskesti tabatavat kiiret ning kõrget lendu.

"Kõige rohkem olen loendanud metskurvitsaid Hosby varemete juures. Koht asub mere ääres ja kõige suurem number, mis ma seal saanud olen, on 45 tükki," ütles Vormsi põhikooli 8. klassi õpilane Joosep.

Tänavune vaatlus polnud ilma tõttu Joosepil nii edukas ja enamik aega möödus tuult trotsides. Samas on ornitoloogidele teada, et viimase kümne aastaga on kurvitsate arvukus kasvanud Vormsil ligi neljakordseks.

Lisaks jahikeelule on sellel ka teisi põhjuseid. "Vormsil piiratakse kohaliku jahiseltsi poolt pisikiskjate, eeskätt rebase ja kähriku arvukust, kuid vähetähtis pole ka metssigade arvukuse ohjamine," selgitas Aua.

2005. aastal sõlmiti Itaalia metskurvitsaklubi ja Vormsi jahimeeste vahel kurvitsate jahikeelukokkulepe. Praegu elab Vormsil hinnanguliselt ligi 250 metskurvitsat.

Toimetaja: Merili Nael



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?