Vormsist on saanud metskurvitsate soodsaim elupaik Eestis ({{commentsTotal}})

Metskurvitsate jahikeeluala on teinud Vormsist nende lindude jaoks soodsaima elupaiga Eestis. Itaalia ja Eesti ornitolooge abistavad seal suleliste uurimisel ka kohaliku kooli õpilased, kelle abita oleks linnuteadlastel väga raske kindlaks teha, kui palju kurvitsaid saarel elab.

Itaalia ja Eesti ornitoloogide töö tulemusel on Vormsi ainus paik Eestis, kus on viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt metskurvitsaid loendatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaatluspunkte on saarel tänaseks 33 ja et neid paremini katta, kutsuti mõne aasta eest appi ka Vormsi põhikooli loodushuvilised noored.

"On ju selge, et kahe-kolme inimesega 33 punkti läbi käia oleks ääretult töömahukas ja itaallastel tekkis idee, et Vormsil on ju olemas põhikool," selgitas ornitoloog Jaanus Aua.

Parim aeg metskurvitsate loendamiseks on juuni alguses, sest siis tõusevad isaslinnud õhtuti saare kohale lendu ja proovivad märgata maapinnale varjunud emaslinde, kellega seejärel pesa punuma hakkata.

Sombuse ja vaikse ilmaga on lend aeglane ja vaatlusi teha kerge. Selge taevas ja tugev tuul tähendavad aga raskesti tabatavat kiiret ning kõrget lendu.

"Kõige rohkem olen loendanud metskurvitsaid Hosby varemete juures. Koht asub mere ääres ja kõige suurem number, mis ma seal saanud olen, on 45 tükki," ütles Vormsi põhikooli 8. klassi õpilane Joosep.

Tänavune vaatlus polnud ilma tõttu Joosepil nii edukas ja enamik aega möödus tuult trotsides. Samas on ornitoloogidele teada, et viimase kümne aastaga on kurvitsate arvukus kasvanud Vormsil ligi neljakordseks.

Lisaks jahikeelule on sellel ka teisi põhjuseid. "Vormsil piiratakse kohaliku jahiseltsi poolt pisikiskjate, eeskätt rebase ja kähriku arvukust, kuid vähetähtis pole ka metssigade arvukuse ohjamine," selgitas Aua.

2005. aastal sõlmiti Itaalia metskurvitsaklubi ja Vormsi jahimeeste vahel kurvitsate jahikeelukokkulepe. Praegu elab Vormsil hinnanguliselt ligi 250 metskurvitsat.

Toimetaja: Merili Nael



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.