Vormsist on saanud metskurvitsate soodsaim elupaik Eestis ({{commentsTotal}})

Metskurvitsate jahikeeluala on teinud Vormsist nende lindude jaoks soodsaima elupaiga Eestis. Itaalia ja Eesti ornitolooge abistavad seal suleliste uurimisel ka kohaliku kooli õpilased, kelle abita oleks linnuteadlastel väga raske kindlaks teha, kui palju kurvitsaid saarel elab.

Itaalia ja Eesti ornitoloogide töö tulemusel on Vormsi ainus paik Eestis, kus on viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt metskurvitsaid loendatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaatluspunkte on saarel tänaseks 33 ja et neid paremini katta, kutsuti mõne aasta eest appi ka Vormsi põhikooli loodushuvilised noored.

"On ju selge, et kahe-kolme inimesega 33 punkti läbi käia oleks ääretult töömahukas ja itaallastel tekkis idee, et Vormsil on ju olemas põhikool," selgitas ornitoloog Jaanus Aua.

Parim aeg metskurvitsate loendamiseks on juuni alguses, sest siis tõusevad isaslinnud õhtuti saare kohale lendu ja proovivad märgata maapinnale varjunud emaslinde, kellega seejärel pesa punuma hakkata.

Sombuse ja vaikse ilmaga on lend aeglane ja vaatlusi teha kerge. Selge taevas ja tugev tuul tähendavad aga raskesti tabatavat kiiret ning kõrget lendu.

"Kõige rohkem olen loendanud metskurvitsaid Hosby varemete juures. Koht asub mere ääres ja kõige suurem number, mis ma seal saanud olen, on 45 tükki," ütles Vormsi põhikooli 8. klassi õpilane Joosep.

Tänavune vaatlus polnud ilma tõttu Joosepil nii edukas ja enamik aega möödus tuult trotsides. Samas on ornitoloogidele teada, et viimase kümne aastaga on kurvitsate arvukus kasvanud Vormsil ligi neljakordseks.

Lisaks jahikeelule on sellel ka teisi põhjuseid. "Vormsil piiratakse kohaliku jahiseltsi poolt pisikiskjate, eeskätt rebase ja kähriku arvukust, kuid vähetähtis pole ka metssigade arvukuse ohjamine," selgitas Aua.

2005. aastal sõlmiti Itaalia metskurvitsaklubi ja Vormsi jahimeeste vahel kurvitsate jahikeelukokkulepe. Praegu elab Vormsil hinnanguliselt ligi 250 metskurvitsat.

Toimetaja: Merili Nael



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.