Vormsist on saanud metskurvitsate soodsaim elupaik Eestis ({{commentsTotal}})

Metskurvitsate jahikeeluala on teinud Vormsist nende lindude jaoks soodsaima elupaiga Eestis. Itaalia ja Eesti ornitolooge abistavad seal suleliste uurimisel ka kohaliku kooli õpilased, kelle abita oleks linnuteadlastel väga raske kindlaks teha, kui palju kurvitsaid saarel elab.

Itaalia ja Eesti ornitoloogide töö tulemusel on Vormsi ainus paik Eestis, kus on viimase kümne aasta jooksul järjepidevalt metskurvitsaid loendatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vaatluspunkte on saarel tänaseks 33 ja et neid paremini katta, kutsuti mõne aasta eest appi ka Vormsi põhikooli loodushuvilised noored.

"On ju selge, et kahe-kolme inimesega 33 punkti läbi käia oleks ääretult töömahukas ja itaallastel tekkis idee, et Vormsil on ju olemas põhikool," selgitas ornitoloog Jaanus Aua.

Parim aeg metskurvitsate loendamiseks on juuni alguses, sest siis tõusevad isaslinnud õhtuti saare kohale lendu ja proovivad märgata maapinnale varjunud emaslinde, kellega seejärel pesa punuma hakkata.

Sombuse ja vaikse ilmaga on lend aeglane ja vaatlusi teha kerge. Selge taevas ja tugev tuul tähendavad aga raskesti tabatavat kiiret ning kõrget lendu.

"Kõige rohkem olen loendanud metskurvitsaid Hosby varemete juures. Koht asub mere ääres ja kõige suurem number, mis ma seal saanud olen, on 45 tükki," ütles Vormsi põhikooli 8. klassi õpilane Joosep.

Tänavune vaatlus polnud ilma tõttu Joosepil nii edukas ja enamik aega möödus tuult trotsides. Samas on ornitoloogidele teada, et viimase kümne aastaga on kurvitsate arvukus kasvanud Vormsil ligi neljakordseks.

Lisaks jahikeelule on sellel ka teisi põhjuseid. "Vormsil piiratakse kohaliku jahiseltsi poolt pisikiskjate, eeskätt rebase ja kähriku arvukust, kuid vähetähtis pole ka metssigade arvukuse ohjamine," selgitas Aua.

2005. aastal sõlmiti Itaalia metskurvitsaklubi ja Vormsi jahimeeste vahel kurvitsate jahikeelukokkulepe. Praegu elab Vormsil hinnanguliselt ligi 250 metskurvitsat.

Toimetaja: Merili Nael



Tartu ülikooli turundusmagistrandid keetsid kokku läätsepaja.

Lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli turundusmagistrandid pada ajasid

See on esimene kord, kui Tartu ülikooli tootearenduse õppeaines loodu päriselt müüki jõuab. Üliõpilaste panus ei piirdunud vaid paja keetmisega. Töörühma liige Age Tempel rääkis, et protsess oli mitmekülgne: peale retseptide endi tuli uurida tarbijate vajadusi ja maitse-eelistusi, pakendikujundust.

Jõulud ei jäta külmaks ka ERR Novaatorit. Jõuluõhtule eelneval kümnel päeval ilmub iga päev Tarmo Soomere jõulukalendrisse „Dekaad“ uus pühadega haakuv fakt, näpunäide või soovitus. Loo nägemiseks liiguta kursor kuupäevale.

Maailmas laienid löönud uuring, mis väitis, et kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad, ei vasta tõele.

Kõrgeid kontsi kandvad naised on seksikamad - puhas vale

Meedias laia kõlapinda leidnud prantsuse psühholoogi tööd põhinevad küsitaval statistikal ning kompavad meetodite poolest kohati hea maitse ja eetikapiire. Pahateadusele jälile saanud teadlaste hinnangul pole tegu üksikjuhtumiga.

teadustöö õigeusu koolide ajaloost
pinged akadeemilise vabaduse ümber
Tööstusdoktorantuur on doktoriõppe erivorm, kus doktorant teeb teadustööd ettevõttele.

Väljavõtted tippülikoolide nõuetest, kuidas teadlased ühiskonda panustavad

Viimaste päevade tulised sõnavõtud teemal kui palju võib ülikool ette kirjutada, keelata või lubada teadlastel teaduspõhist arvamust või ka uuringid väljaspool ülikooli. Sirp tegi ülevaate erinevate maailma tippülikoolide reeglitest, mis ütlevad, millistel alustel võib teadlane oma tööd ühiskonnale anda. Siit on ehk Eesti ülikoolidelgi palju õppida.

Munast saab kolesterooli, kuid on eksiarvamus, et see kolesterool on üdini halb.

Omapäi diagnoositud gluteenitalumatusega ei tasu leivast-saiast loobuda

Laktoosi- või gluteenivabu toiduaineid on üha rohkem meie poodides saada. Kuid nende ainete väljavõtmine toidust tähendab, et need asendatakse teiste ainete, näiteks suhkrutega. Omapäi ei tasuks gluteeni- või laktoosivabu toite eelistama hakata, kuna nii võib keha jääda ilma eluliselt olulistest vitamiinidest ja elementidest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: