TTÜ energeetikud ja Elering asuvad Euroopa kolleegidega uurima tuleviku elektrisüsteeme ({{commentsTotal}})

Elektrit tootvad tuulikud.
Elektrit tootvad tuulikud. Autor/allikas: Jeff Turner/Creative Commons

Aastaks 2025 peab pool elektritootmisest tulema taastuvenergiast. Eesti on lisaks sellele seadnud eesmärgiks ühendada end lahti Venemaa elektrisüsteemist. Kõigi nende eesmärkide täitumisele teadusega kaasa aitamiseks sai Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) koos rahvusvaheliste partneritega 17 miljoni euro suuruse teadusgrandi.

TTÜ elektroenergeetika instituut koos 24 partneriga 13 Euroopa riigist on alustanud tuleviku elektrisüsteemide uurimist Horisont 2020 projektis MIGRATE (Massive InteGRATion of power Electronic devices). Projekti kogueelarve on 17 miljonit eurot ning selles osaleb järgmise nelja aasta jooksul 12 Euroopa suuremat ülekandevõrguoperaatorit, teiste hulgas ka Elering Eestist, ja mitmed Euroopa tuntud ülikoolid ja uurimisasutused.

Projekti olulisusest annab tunnistust see, et Euroopa Liit hindas seda üheks kõige olulisemaks Horisont 2020 teadus- ja arendusprojektiks.

Projekti teaduslik ja praktiline tähtsus on seotud taastuvenergeetikaga, sh tuule- ja päikeseelektrijaamade järjest suureneva  osakaaluga tänapäeva elektritootmises. Näiteks prognoositakse Euroopas aastaks 2025 taastuvenergeetika mahuks ligi 50% kogu elektritootmisvõimsusest.

TTÜ teadlane ja Eleringi elektrisüsteemi ekspert Jako Kilter selgitas, et praegused elektrisüsteemid ning nende juhtimise ja kaitsepõhimõtted on välja töötatud aastakümneid tagasi ning süsteemi töökindluse tagamiseks on vaja praegused nõuded ja eeskirjad kriitiliselt üle vaadata ja viia need vastavusse tuleviku muutustega.

„Näiteks on oluline tagada süsteemi 50 Hz sageduse reguleerimine ja elektrivõrgu kaitsmine olukordades, kus tavapärased sünkroonmasinad elektrisüsteemis on asendunud läbi muundurite ühendatud tootmisseadmetega.“

Jako Kilter, kes on ka projekti Eesti koordinaator, ütles et Eleringi ja tehnikaülikooli teadlased saavad uurida elektrisüsteemide tulevikuprotsesse ja kaasa rääkida uute lahenduste väljatöötamisel.

„Projekti tulemusi saab rakendada Eesti elektrisüsteemi juhtimisel ja analüüsimisel, arvestades meie süsteemi arengusuundasid, kus prioriteetideks on taastuvenergeetika arendamine ja Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine. Saadud teadmisi on kavas kasutada TTÜ energeetikateaduskonna õppetöös ning täiendõppes,“ ütles Jako Kilter.

Nelja-aastases projektis analüüsitakse Jako Kilteri juhtimisel elektrisüsteemide stabiilsust, releekaitset, laiseiret ja elektri kvaliteeti.

Teadlaste eesmärk on välja töötada meetodid, arvutusmudelid ja rakendused, mida maailma elektrisüsteemides edaspidi reaalselt kasutama hakatakse. Näiteks töötatakse välja rakendused elektrisüsteemi oleku ja stabiilsuse varu määratlemiseks, samuti põhimõtted ja uued algoritmid releekaitse seadistamiseks uutes tingimustes ning meetodid elektri kvaliteedi mõõtmiseks ja hindamiseks reaalajas.

Horisont 2020 projekti MIGRATE koordineerivad Eestist TTÜ elektroenergeetika instituut ja Elering. Suuremad rahvusvahelised partnerid on Manchesteri, Delfti ja Berliini ülikoolid ning Prantsusmaa, Hispaania, Soome, Saksamaa põhivõrguoperaatorid.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.