TTÜ energeetikud ja Elering asuvad Euroopa kolleegidega uurima tuleviku elektrisüsteeme ({{commentsTotal}})

Elektrit tootvad tuulikud.
Elektrit tootvad tuulikud. Autor/allikas: Jeff Turner/Creative Commons

Aastaks 2025 peab pool elektritootmisest tulema taastuvenergiast. Eesti on lisaks sellele seadnud eesmärgiks ühendada end lahti Venemaa elektrisüsteemist. Kõigi nende eesmärkide täitumisele teadusega kaasa aitamiseks sai Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) koos rahvusvaheliste partneritega 17 miljoni euro suuruse teadusgrandi.

TTÜ elektroenergeetika instituut koos 24 partneriga 13 Euroopa riigist on alustanud tuleviku elektrisüsteemide uurimist Horisont 2020 projektis MIGRATE (Massive InteGRATion of power Electronic devices). Projekti kogueelarve on 17 miljonit eurot ning selles osaleb järgmise nelja aasta jooksul 12 Euroopa suuremat ülekandevõrguoperaatorit, teiste hulgas ka Elering Eestist, ja mitmed Euroopa tuntud ülikoolid ja uurimisasutused.

Projekti olulisusest annab tunnistust see, et Euroopa Liit hindas seda üheks kõige olulisemaks Horisont 2020 teadus- ja arendusprojektiks.

Projekti teaduslik ja praktiline tähtsus on seotud taastuvenergeetikaga, sh tuule- ja päikeseelektrijaamade järjest suureneva  osakaaluga tänapäeva elektritootmises. Näiteks prognoositakse Euroopas aastaks 2025 taastuvenergeetika mahuks ligi 50% kogu elektritootmisvõimsusest.

TTÜ teadlane ja Eleringi elektrisüsteemi ekspert Jako Kilter selgitas, et praegused elektrisüsteemid ning nende juhtimise ja kaitsepõhimõtted on välja töötatud aastakümneid tagasi ning süsteemi töökindluse tagamiseks on vaja praegused nõuded ja eeskirjad kriitiliselt üle vaadata ja viia need vastavusse tuleviku muutustega.

„Näiteks on oluline tagada süsteemi 50 Hz sageduse reguleerimine ja elektrivõrgu kaitsmine olukordades, kus tavapärased sünkroonmasinad elektrisüsteemis on asendunud läbi muundurite ühendatud tootmisseadmetega.“

Jako Kilter, kes on ka projekti Eesti koordinaator, ütles et Eleringi ja tehnikaülikooli teadlased saavad uurida elektrisüsteemide tulevikuprotsesse ja kaasa rääkida uute lahenduste väljatöötamisel.

„Projekti tulemusi saab rakendada Eesti elektrisüsteemi juhtimisel ja analüüsimisel, arvestades meie süsteemi arengusuundasid, kus prioriteetideks on taastuvenergeetika arendamine ja Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamine. Saadud teadmisi on kavas kasutada TTÜ energeetikateaduskonna õppetöös ning täiendõppes,“ ütles Jako Kilter.

Nelja-aastases projektis analüüsitakse Jako Kilteri juhtimisel elektrisüsteemide stabiilsust, releekaitset, laiseiret ja elektri kvaliteeti.

Teadlaste eesmärk on välja töötada meetodid, arvutusmudelid ja rakendused, mida maailma elektrisüsteemides edaspidi reaalselt kasutama hakatakse. Näiteks töötatakse välja rakendused elektrisüsteemi oleku ja stabiilsuse varu määratlemiseks, samuti põhimõtted ja uued algoritmid releekaitse seadistamiseks uutes tingimustes ning meetodid elektri kvaliteedi mõõtmiseks ja hindamiseks reaalajas.

Horisont 2020 projekti MIGRATE koordineerivad Eestist TTÜ elektroenergeetika instituut ja Elering. Suuremad rahvusvahelised partnerid on Manchesteri, Delfti ja Berliini ülikoolid ning Prantsusmaa, Hispaania, Soome, Saksamaa põhivõrguoperaatorid.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: