Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanikud ei karda, et sisserändajad nende töökohad ära võtavad ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: AP/Scanpix

Üks sisserändega seotud hirmudest on see, et sisserändajad võtavad põliselanikelt tööturul töökohad ära. Euroopa Sotsiaaluuringus küsitigi 2014. aastal, mida inimesed arvavad, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde.

Eesti on selles osas teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna keskmine (joonis 1). 29% Eesti elanikest arvab, et sisserändajad pigem võtavad töökohti ära, 40% arvab, et nad pigem loovad töökohti juurde ning 31% ei kaldu kummagi arvamuse suunas.

Joonis 1. Keskmiste rahvusvaheline võrdlus selles osas, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde (0 võtavad töökohti ära – 10 loovad uusi töökohti; ESS 2014)


Paljudes riikides peavad töötud sisserändajate mõju tööturule negatiivsemaks kui töötavad inimesed (joonis 2). Austrias, Saksamaal, Soomes, Prantsusmaal, Suurbritannias, Iirimaal, Ungaris, Leedus ja Hispaanias on töötute ja töötavate inimeste hinnangute vahel statistiliselt oluline erinevus, muude riikide osas võib öelda, et seal töötud ja töötavad inimesed omavahel ei erine hinnangutes sisserändajate mõjule tööturule. Portugalis, Rootsis ja Eestis on teiste riikidega võrreldes töötavad ja töötud inimesed kõige enam samal arvamusel.

Joonis 2. Töötavate ja töötute (muud grupid jäetud välja) arvamuste keskmiste rahvusvaheline võrdlus selles osas, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid juurde (0 võtavad töökohti ära – 10 loovad uusi töökohti; ESS 2014)

 

Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Ave Roots ja nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.

Toimetaja: Marju Himma



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: