Analüüs: tubakapakkide pilthoiatustele tuleb aega anda ({{commentsTotal}})

Hoiatusega suitsupakk.
Hoiatusega suitsupakk. Autor/allikas: Chris Wattie/Reuters/Scanpix

Kuigi suitsupakkidele ilmunud pilthoiatused võivad kliiniliste katsete alusel suitsetamist loobumist soodustada juba esimese paari nädalaga, pole selle täpse ulatuse määramine sekkumiste mitmetahulisuse tõttu sirgjooneline. Meetme odavuse tõttu pole aga kaotada midagi, leiavad tubakakontrolli meetmeid uurivad teadlased.

''Lühidalt peab fraas ''pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna'' paika ka siin. Mõnesõnaline tekstiline hoiatus ununeb lihtsalt kergesti ja inimesed hakkavad võtma seda aja jookul sageli suitsupaki kujunduselemendina. Kui näed aga väga mõjuvat pilti, ei saa saa sa seda lihtsalt oma teadvusest välja,'' märkis Sydney ülikooli emeriitprofessor Simon Chapman. Näiteks on katsetes leitud, suitsetajate silmad ekslevad pilthoiatustele oluliselt sagedamini kui sama sõnumit edastavale tekstile. Samal põhjusel ei piirdu reklaamitootjad oma loomingus vaid must-valge tekstiga.

Paljud inimesed on kuulnud sõna insult ja neil on olnud ka mõni vanaema-vanaisa, kes on selle tagajärjel ka lõpnud, kuid nad ei tea isiklikult, milline see kõik välja näeb. Kuid kui meil suitsupakil lahtilõigatud aju ja suur lõhkenud veremull, siis jääb see lihtsalt meelde. Sama peab paika ka gangreeni puhul. Me oleme küll haigusest kuulnud, kuid ei tea reeglina, millised mädanevad sõrmed või varbad välja näevad --

''Pilthoiatuste mõjust saab aimu juba tubakatööstuse reaktsiooni põhjal. Kuigi tubakatootjad olid vastu juba tekstipõhistele hoiatustele 1970. aastatel, on olnud seekord vastuseid tunduvalt tugevam ja ajanud nad ühiselt tagajalgadele,'' lisas akadeemik. Näiteks üritavad tubakatootjad Uruguayd pilthoiatuste tõttu kohtusse kaevata. Vaatamata sellele, et soovituse tubakapakkidele graafiliste hoiatuste lisamiseks leiab isegi Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioonist, mille allakirjastas 168 riiki.

Tänaseks on need pakkidele lisanud veidi alla 80. ''Mitmed riigid ei pea meetmete jõustamist prioriteediks. Üks asi on panna rahvusvahelisele leppele oma allkiri ja teine asi seda täielikult jõustada,'' nentis Chapman ja tõi näite Indoneesiast, kus leiab suitsetamise kahjulikkusele viitavaid hoiatusi vaid väikses kirjas paki külgedelt. Samuti ei räägita sellest koolides.

Pilthoiatuste epidemioloogia
Küsimusele, kui kiiresti pilthoiatused näiteks Eestis postiivset mõju avaldama hakkavad, mees vastata ei osanud. ''Taoliste tervisehoiatuste kriitikutel on sageli ebarealistlikud ootused ja viitavad, et kui inimesed ööpäev või aasta hiljem suitsetamist maha ei jäta, siis meede ei tööta, kuid tubakakontrolli juures pole midagi, millel oleks sedavõrd järsk mõju,'' viitas Chapman. Erandiks võib pidada otsest maksustamist, mille puhul võib laias laastus tuua välja seose, et kümneprotsendiline hinnatõus vähendab tarbimist neli protsenti.

Pikatoimelisuse tõttu on ka epidemioloogilises mõttes raske välja selgitada, mis täpselt suitsetamist vähendades, kuna riikide poolt tubaka tarbimise vähendamiseks käiku lastavad kavad on tavaliselt väga mitmetahulised. ''Tegu on justkui koogiga, mille üksikuid koostisosi on raske üksteisest lahutada ja seega ka nende mõju hinnata. Nii räägime ka kõikehõlmavatest kontrollimeetmetest. Selle asemel, et mõelda inimestest, kui labürinti pandud rottidest, keda siis erineval viisil stimuleerime,'' laiendas akadeemik.

Chapman tõi uuringute alusel välja, et suitsetamisest loobumise peapõhjusena tuuakse läbivalt välja mure tervise pärast. Mille mõjul nad täpselt kõrgenenud haigestumisriski teadvustama hakkasid, on aga raskem välja selgitada, kuid võib teha oletusi. ''Nad näha hoiatust telereklaamist või dokumentaalfilmist, kuid kui arvestada, et keskmine suitsetaja heidab oma suitsupakile pilgu 1700 korda aastas, võib arvata, et hoiatus sööbib aja jooksul mällu,'' mõtiskles emeriitprofessor. Erinevate hoiatusallikate tõttu on raske ka kliiniliste katsete läbiviimine.

Eksperimentaalsem lähenemine
See ei tähenda aga, et seda poleks proovitud. Näiteks selle nädala alguse Põhja-Carolina ülikooli teadlaste sulest ilmunud töös uuriti pildil ja tekstil põhinevate hoiatust mõju nelja nädala jooksul 1900 suitsetavale vabatahtlikule. Noel Breweri juhitud töörühm leidis, et perioodi vältel üritas suitsetamist maha jätta 34 protsenti suitsupakidel tekstihoiatusi näinud uurimisalustest. Pilthoiatustega pakke kasutanute puhul oli näitaja kuus protsenti kõrgem.

''Samuti leidsime, et vähemalt nädala suutis suitsetamisest hoiduda 5,7 protsenti pilthoiatusi näinud inimestest. Hoiatavat teksti näinutest tegi seda 3,8 protsenti. Teisisõnu, vahe on selgelt olemas, kuigi mitte väga suur,'' sõnas professor. Samas ootab ta kolleegidega, et mõju kasvab kuude möödudes, kuigi teatud punktis jõutakse taluvuspiirini, kus efekt enam ei tugevne. Piltidega kiiret harjumist aga kartma ei pea. Näiteks Kanadas läbiviidud uuringu mõjul tekitasid need uurimisalustes soovitud reaktsiooni ka neli aastat pärast nende kasutuselevõttu.

Erinevalt Chapmanist julgeb Brewer ona tulemuste põhjal oletada hoitava sisuga pildid mõjutavad õige pea ka eestlaste kasutuselevõttu. ''Uuringute põhjal võib oletada, et pilthoiatused võivad hakata oma mõju avaldama juba kaks nädalat pärast seda, kui pakid poodidesse ja taskutesse jõuavad,'' sõnas teadur. Seejuures tõi ta välja, et kuna efekt oli sarnane väga erinevates demograafilistes rühmades, peavad ühes riigis nähtud tulemused suure tõenäosusega paika ka teistes.

Keele- ja kultuuribarjääride ülesuse tõttu võiks tema sõnul eriliselt kasu olla kakskeelsetes sootsiumites, sh ka mitmel pool Eestis. ''See on julgustav märk, et pildimaterjal võiks olla tõepoolest universaalselt mõistetav, kuigi me seda hüpoteesi otseselt proovile ei pannud,'' sõnas Brewer.

Töörühm üritas hinnata ka erienevat tüüpi hoiatuste mõju käitumisele ning leidis, et pilthoiatused panid inimesi mõtlema sagedamini nii hoiatuse sisu ja negatiivsete tagajärgede peale kui ka tekitasid tugevama hirmureaktsiooni. (Eelnevates töödes on leitud, et pilthoiatuste mõjul aktiviseeruvad ajudes muu hulgas mälu, emotsioonide ja otsuste langetamisega seostatud piirkonnad). Samuti viisid need sagedamini hoiatuse enda teemaliste või suitsetamise kahjulikkust puudutavate vestlusteni.

''Suitsetajad on kahjuliku tervisemõju teadvusest välja puksimises äärmiselt osavad. Nad teavad, et nende riskid on kõrgemad, kuid suudavad neid päevast-päeva ignoreerida. Pilthoiatused toovad need aga nende teadvusse iga kord, kui nad sigaretipaki kätte võtavad. Teine tähtis komponent on on sotsiaalne tahk, mis tuleb välja inimestevahelises suhtluses ja võib sellega sõnumit tugevdada,'' laiendas uurimuse kaasautor Marissa Hall.

Lisaks on uuringud muu hulgas näidanud, et pilthoiatustel ja standardpakenditel võib olla eriliselt kasulik mõju noortele täiskasvanutele ja teismelistele. ''Nende tahe või vajadus suitsetada pole niivõrd tugev ehk nende mõjutamiseks piisab vähemast. Enamik noortest nendib, et pildilisel kujul olevad hoiatused pakuvad neile tervisealast teavet, mis muudab suitsetamist vähem meeliköitvaks,'' sõnas Olivia Maynard, Bristoli ülikooli eksperimentaalpsühholoog.

Uued aiaaugud
Enne 20. maid, kui tubakatootjad pidid hakkama märgistama Eestis tooteid uute pilt- ja teksthoiatustega, võis leida tuntud tubakatootja pakkidest infolehekesi, et uus pakend sisu ei muuda. Chapman peab seda loomulikuks. ''Nad on lihtsalt meeleheitel, et kinnitada suitsetajatele igal tasandil, kuidas midagi pole muutunud,'' sõnas akadeemik. Samas ei tohi tema sõnul valvsust kaotada.

''Näiteks on meil tekkinud mure sellepärast, et kuigi standardpakendite kasutuselevõtu järel eristab brände üksteisest vaid nimi ja selle variatsioonid, ei takista tootjaid kasutamast nime nagu ''Seksikad sigaretid'', mõne teismeliste iidoli või sporditähe nime, et teatavat turuosa laiendada,'' nentis Chapman.

Pilthoiatused tasuvad end tema sõnul aga kindlasti ära. ''Nende juurutamine ei maksa riigile peaaegu mitte midagi. Tubakatööstus peab maksma trükipresside ümberkohandamise eest. Riik peab vaid välja selgitama, milliseid pilte kasutada ja millistel on kõige suurem mõju, kuid selle hind on võrreldes kõige muuga suhteliselt väike,'' märkis emeriitprofessor. Laiemas laastus saab öelda ka tubakakontrolli meetmete kohta laiemalt, kui just plaanis pole parimal eetriajal reklaamikampaania.



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.