Riigikontrolöri hinnangul on teadusrahastuse rakkerühma loomine sisutu venitamine ({{commentsTotal}})

{{1465475227000 | amCalendar}}

Riigikontrolör Alar Karise sõnul on riigikantselei juurde teadusrahastusega tegeleva rakkerühma loomine suhteliselt sisutu, kuna tema hinnangul on haridus- ja teadusministeeriumil piisavalt analüüse ja raporteid, et ülikoolide ja teadusasutuste tegevust konsolideerida.

"Tänasel valitsuskabineti nõupidamisel nentisin, et minu kõige parema teadmise juures ei tohiks ei haridus- ja teadusministeeriumil ega valitsusel tervikuna juba täna puudus olla analüüsidest, erinevatest raportitest ja hinnangutest, et praegust olukorda paremaks muuta ja vajalikke otsuseid vastu võtta," kirjutas Karis oma Facebooki lehel.

Ta märkis, et praeguseks on juba teada, millised peaks olema avalik-õiguslike ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide edasise konsolideerimise põhimõtted ja kriteeriumid. "Samade huvirühmade kaasamine ja ametnike palkamine annab vaevalt mingi muu tulemuse, kui näitavad senised analüüsid," arvas riigikontrolör.

"Rakkerühma töö tulemuste ootamine lükkab otsustamise veel mõned aastad edasi. Inimesed, kes asja tunnevad, võiks vajalikud lahendused kirja panna ühe nädalavahetuse jooksul," lisas Karis.

 

 Riigikantselei: Karise hinnang erineb teadus- ja arendusnõukogu soovitusest

Riigikantselei strateegiabüroo direktori kohusetäitja Henry Kattago sõnul on Karise hinnang teadus- ja arendustegevuse rakkerühma vajalikkusele vastupidine teadus- ja arendusnõukogu (TAN) soovitusega valitsusele.

TAN on teinud ettepaneku algatada riigikantseleil koos ministeeriumide ja partnerorganisatsioonidega rakkerühm TANile koostatud raporti soovituste elluviimiseks. Need soovitused käsitlevad kõrgkoolide ja teadusasutuste ja nende tugiteenuste ühendamist ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist.

"Alar Karise seisukoht oleks vastupidine praeguse suunaga ja tähendaks sunniviisilist ülikoolide ja teadusasutuste liitmist," märkis Kattago. "Valitsuse tänane otsus rakkerühm asutada näitab aga soovi minna teaduse- ja kõrghariduse valdkonnas edasi avatult ja parimat teadmist kaasates".

Taust

Teadusrahastuse rakkerühma ülesanne on valmistada ette teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raportis käsitletud kõrgkoolide ja teadusasutuste ning nende tugiteenuste konsolideerimine ning teaduse ja kõrghariduse rahastamist puudutavate soovituste rakendamine.

Rakkerühma töö ülevaate esitab riigisekretär valitsusele 2017. aasta kolmandas kvartalis ning töörühma kokkukutsumise ja töö koordineerimise eest vastutab riigikantselei.

Rakkerühmi hakati riigikantselei juurde looma 2011. aastal. Rakkerühm moodustatakse mitut ministeeriumi puudutavates valdkondades, kus vajatakse valdkondadeülest koostööd.

Toimetaja: Allan Rajavee, Karin Koppel



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?