Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust ({{commentsTotal}})

Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust.
Eesti elanik ei tahaks endale teisest rassist või rahvusest ülemust. Autor/allikas: Yohann Legrand/Creative Commons

Eesti elanik ei pea sisserändajate mõju riigi majandusele halvaks, aga teisest rassist või rahvusest inimest endale ülemuseks ei tahaks

Hinnangute poolest sisserändajate mõjule riigi majandusele, kultuurile ja elukeskkonnale üldiselt asub Eesti Euroopa riikide võrdluses suhteliselt keskel ning paistab Ida-Euroopa riikide seas silma pigem positiivsema suhtumisega (joonis 1). Lõuna- ja Ida-Euroopas hinnatakse üldiselt sisserändajate mõju majandusele, kultuurile ja elukeskkonnale negatiivsemaks kui Lääne-Euroopas.

Joonis 1: Keskmine hinnang sisserändajate mõjule riigi majandusele, kultuurile ja riigile kui elamispaigale (ESS kõigi voorude 2002–2014 keskmine; mida väiksem number, seda negatiivsem hinnang)


Eesti inimesed suhtuvad teiste idaeurooplastega võrreldes palju positiivsemalt sisserändajate mõjusse tööturul (joonis 2). Kahjuks on siinkohal võimalik omavahel võrrelda väiksema hulga riikide andmeid, sest hinnangut sisserändajate mõjule tööturule küsiti Euroopa sotsiaaluuringus ainult 2014. aastal.

Joonis 2: Keskmiste rahvusvaheline võrdlus selles osas, kas sisserändajad pigem võtavad töökohti ära või loovad neid (0 võtavad töökohti ära – 10 loovad uusi töökohti; ESS 2014)

Kui aga küsitakse valmiduse kohta isiklikuks kokkupuuteks teisest rassist või rahvusest sisserändajatega, on Eesti inimesed teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes tõrjuvamad. Sarnaselt teiste uuringus osalenud Ida-Euroopa riikide elanikega on Eestis Lääne-Euroopaga võrreldes enam neid, kes ei tahaks omale teisest rassist või rahvusest ülemust.

Eestis ei tahaks omale teisest rassist või rahvusest sisserändajast ülemust 28% elanikest, Tšehhis 43%, aga Rootsis ainult 4%. Ka seda küsimust küsiti ainult 2014. aastal ja seega on andeid väiksema hulga riikide kohta kui esimesel joonisel.
Joonis 3: Riikide keskmised suhtumise osas teisest rassist või rahvusest sisserändajast ülemusse (0 ei oleks üldse vastu – 10 oleks väga vastu; ESS 2014)

 

Faktid on Euroopa sotsiaaluuringu 2014. aasta andmetest välja võtnud Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Ave Roots ja nooremteadur Mai Beilmann. Täpsemalt saab Eesti inimeste hoiakutest sisserände ja sisserändajate kohta lugeda mai alguses ilmunud Mare Ainsaare ja Mai Beilmanni toimetatud kogumikust „Eesti elanikkonna hoiakud kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes Euroopa Sotsiaaluuringu andmetes“.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: