Tartu teadlaste uuring selgitab vastsündinute arenguanomaaliate tekkimist ({{commentsTotal}})

Nelja päeva vanune inimembrüo. Munaraku kest on avatud, selle seest paistavad embrüorakud, munaraku pinnal on näha ka spermatosoide.
Nelja päeva vanune inimembrüo. Munaraku kest on avatud, selle seest paistavad embrüorakud, munaraku pinnal on näha ka spermatosoide. Autor/allikas: Yorgos Nikas, Wellcome Images

Kui ema munarakus või isa seemnerakus esineb liigne kromosoom, võib nende lapsel tekkida tõsine geneetiline haigus. Hiljutisest Belgia-Eesti uuringust selgus, kuidas tekivad kromosoomide defektid embrüo rakkude jagunemise käigus arengu esimese 2–3 päeva jooksul.

Kuna inimembrüote uurimine on seotud eetiliste ja õiguslike probleemidega, on neid keeruline saada, seega kasutatakse embrüo esimese nädala arengu uurimiseks sageli teiste imetajate embrüoid. Leuveni katoliku ülikooli, Tartu ülikooli, Genti ülikooli ja tervisetehnoloogiate arenduskeskuse (TerviseTAK) teadlased kasutasidki uuringus veise kahe ja kolme päeva vanuseid embrüoid, mis olid saadud kehavälisel viljastamisel.

Veise kaheksarakuliste embrüote kromosoomide analüüsil selgus, et ainult neljandik embrüotest on geneetiliselt terved ja igas embrüo rakus on õige arv ehk 60 kromosoomi. Seevastu 75% embrüote puhul leidub vähemalt ühes rakus liigne kromosoom või kromosoomide struktuuri defekt – näiteks on teatud kromosoomipiirkond kadunud.

Uuringus osalenud Tartu ülikooli doktorant Olga Tšuiko sõnul ei tulnud see fakt talle üllatusena, kuna ka inimese kehavälise viljastamise ehk IVF embrüotel on väga sageli erinevaid kromosoomide mutatsioone. See on ka üks põhjus, miks IVF protseduur ebaõnnestub.

Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi professori Ants Kure sõnul tuvastati uuringuga, et varajase embrüo rakkude jagunemise käigus lahknevad emalt ja isalt pärandunud kromosoomid erinevatesse rakkudesse.

"Kuidas see toimub, et pärast viljastumist, embrüorakkude jagunemise käigus ema- ja isapoolne pärilik materjal üksteisest eraldatakse, jääb praegu selgusetuks," ütles Kurg. "Siiski tuvastasime 40% juhtudel veise embrüotes rakke, mis sisaldasid ainult isa või ema kromosoome."

Tartu ülikooli naistekliiniku professori ja TerviseTAKi juhataja Andres Salumetsa hinnangul aitavad sellised avastused muuta inimese lastetusravi ehk IVF protseduuri tõhusamaks.

“IVF embrüote kromosoome on võimalik enne emakasse siirdamist analüüsida. Kas sarnane haiguste tekkemehhanism võib esineda ka inimesel ja kas see aitaks selgitada laste arenguanomaaliate teket – sellele küsimusele me veel vastust ei tea, aga see on küllaltki tõenäoline,” arvas Salumets.

Uuringutulemusi tutvustav artikkel avaldati ajakirjas Genome Research.

Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: