Eesti on üleilmsesse innovatsiooni panustavate riikide esikolmandikus ({{commentsTotal}})

Kas inimene leiab innovaatilise idee või leiab innovatsioon leidliku inimese?
Kas inimene leiab innovaatilise idee või leiab innovatsioon leidliku inimese? Autor/allikas: Rishi Bandopadhay/Creative Commons

Soomlased analüüsisid erinevaid tegureid, mis soodustavad või pärsivad riikide panustamist üleilmsesse innovatsiooni. Hoolimata hiljutistest kärbetest haridusse ja teadusesse, on Soome selle analüüsi kohaselt esikohal. Eestigi panus näib selles edetabelis küllalt hea.

Riikide majandus ja kaubanduspoliitika võib oluliselt hoogustada või pidurdada üleilmset teadusinnovatsiooni. Näiteks jõuline investeerimine ja teadusuuringute maksusoodustused võivad anda innovatsioonile hoogu, samas kui näiteks eksporditoetused või forsseeritud lokaliseerimine ei tule üleilmsele innovatsioonile kasuks.

Soomlased võtsid analüüsida just neid asjaolusid, mis soodustavad või pidurdavad innovatsiooni ning hindasid sellest lähtuvalt riikide panust. Soodustavate teguritena võeti aluseks investeeringud teadus- ja arendustegevusse, haridusse ja innovatsiooni toetavatesse maksusoodustustesse. Pidurdavate teguritena aga toodi välja nn innovatsiooni merkantilismi toetavad strateegiad, näiteks kohalikku ettevõtlust soosivad kaubanduspiirangud, ekspordi toetamine või intellektuaalomandi kesine kaitse.

Viimased võeti aluseks just seetõttu, et need piiravad uuendusmeelsete inimeste riigipiiride ülest tegevust ja vaba kaubandusttegevust, mis küll ühele riigile võib tagada edu, kuid lõpptulemuses kahandab ja piirab innovatsiooni üleilmselt.

Ühtekokku analüüsiti riikide puhul 27 soodustavat indikaatorit, mis jagati kolme gruppi: maksud, inimressurss ning teadus-arendustegevus ja tehnoloogia. Pärssivaid tegureid, mida arvesse võeti, oli 13, mis jagati kolmeks: suletud tootmisturg, intellektuaalomandi kaitse, suletud müügiturg.

Analüüsi põhjal leiavad soomlased, et Soome ühe inimese panus üleilmsesse innovatsiooni on analüüsitud 56 riigist suurim ehk Soomes on kõige enam üleilmset innovatsiooni toetavaid ja kõige vähem seda pidurdavaid tegureid. Soomele järgnevad Rootsi, Ühendkuningriik, Singapur ja Madalmaad. Kõige vähem panustavad üleilmsesse innovatsiooni aga Argentiina, Indoneesia, India, Tai ja Ukraina.

Eesti panust hinnati analüüsis 18. koha vääriliseks, see on vaid kaheksa kohta madalamal kui USA.

 

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.