Doktoritöö: pereprotsessides toimuvaid muutusi pole põhjust käsitleda sotsiaalse hälbena ({{commentsTotal}})

kooselu
kooselu Autor/allikas: pixabay

Mis iseloomustab tänapäevaseid perekondi ja kooselu? Abiellumuse vähenemine, vabaabielu enneolematult ulatuslik levik, lahutamuse kasv ja pereloome lükkumine hilisemasse vanusesse, selgub täna Tallinna ülikoolis kaitsmisele tulevast doktoritööst.

Doktorant Leen Rahnu uuris oma doktoritöös kooselu moodustumise ja püsivusega seotud arenguid 20. sajandi teisel poolel Eestis ja mujal Euroopas.

Rahnu tõdes, et toimunud muutused on seotud rahvastiku demograafilise nüüdisajastumisega. “Kuna vabaabielud ja lahutused levisid paljudes Ida-Euroopa riikides, sh Eestis märksa varem kui 90ndate režiimimuutus, siis ei ole sel perioodil piirkonda tabanud majanduslikud raskused ja ebakindluse tõus muutuse seletamiseks piisavad,“ täpsustas Rahnu. Ta tõi doktortöös välja ka kultuuriliste tegurite olulisuse muutuse seletamisel.

Eraldi pööras ta tähelepanu Eesti välis- ja põlisrahvastiku perekäitumise võrdlusele. "Nägime, et vanemates põlvkondades oli Eesti välispäritolu rahvastikule omasem alustada kooselu otse abieluga ja vabaabielus olles kiiremini abielluda, kuid nüüdseks on koosellumuses toimunud uuendused rahvastikurühmades juba ühtviisi levinud" sõnas Rahnu. 

Doktoritöö koosneb neljast sündmusloolisest uurimusest, milles kasutati rahvusvahelise uuringu Generation and Gender Survey (GGS) andmeid. Töös vaadeldud Ida-Euroopa riikide kogemus võimaldas täpsustada koosellumust puudutavaid teoreetilisi seisukohti, mis seni on valdavalt tuginenud Lääne-Euroopa ainesele.

Samuti aitas töö paremini mõista Eesti asendit kõnealuste arengumuutuste kontekstis. “Pereprotsessides toimuvaid muutusi pole põhjust käsitleda sotsiaalse hälbena, pigem on oluline viia poliitikad demograafilise arengu suundusmustega vastavusse. Saime ka kinnitust, et asukohamaa keele varane omandamine on lõimumisprotsessis keskse tähtsusega“, arutles Rahnu lõpetuseks töö laiema ühiskondliku tähenduse üle.

Doktoritööd „Koosellumuse dünaamika 20. sajandi teisel poolel: tulemusi Eestist ja teistest GGS- Euroopa maadest“ juhendas TLÜ juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Luule Sakkeus.

Toimetaja: Marju Himma



Kaader saatest "Uudishimu tippkeskus".

Video: millal muutuvad plast ja nanoosad kasulikuks ja millal ohtlikuks

„See on jah huvitav, et kui me räägime juuspeenest ja selle all me mõtleme midagi, mis on hästi peenikene, siis tegelikult saab palju peenemaks minna,“ märgib Andres Krumme, Tallinna tehnikaülikooli polümeeride tehnoloogia professor. Õigustatult tekib küsimus, miks ülipeenike on parem kui lihtsalt peenike?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: