Doktoritöö: pereprotsessides toimuvaid muutusi pole põhjust käsitleda sotsiaalse hälbena ({{commentsTotal}})

kooselu
kooselu Autor/allikas: pixabay

Mis iseloomustab tänapäevaseid perekondi ja kooselu? Abiellumuse vähenemine, vabaabielu enneolematult ulatuslik levik, lahutamuse kasv ja pereloome lükkumine hilisemasse vanusesse, selgub täna Tallinna ülikoolis kaitsmisele tulevast doktoritööst.

Doktorant Leen Rahnu uuris oma doktoritöös kooselu moodustumise ja püsivusega seotud arenguid 20. sajandi teisel poolel Eestis ja mujal Euroopas.

Rahnu tõdes, et toimunud muutused on seotud rahvastiku demograafilise nüüdisajastumisega. “Kuna vabaabielud ja lahutused levisid paljudes Ida-Euroopa riikides, sh Eestis märksa varem kui 90ndate režiimimuutus, siis ei ole sel perioodil piirkonda tabanud majanduslikud raskused ja ebakindluse tõus muutuse seletamiseks piisavad,“ täpsustas Rahnu. Ta tõi doktortöös välja ka kultuuriliste tegurite olulisuse muutuse seletamisel.

Eraldi pööras ta tähelepanu Eesti välis- ja põlisrahvastiku perekäitumise võrdlusele. "Nägime, et vanemates põlvkondades oli Eesti välispäritolu rahvastikule omasem alustada kooselu otse abieluga ja vabaabielus olles kiiremini abielluda, kuid nüüdseks on koosellumuses toimunud uuendused rahvastikurühmades juba ühtviisi levinud" sõnas Rahnu. 

Doktoritöö koosneb neljast sündmusloolisest uurimusest, milles kasutati rahvusvahelise uuringu Generation and Gender Survey (GGS) andmeid. Töös vaadeldud Ida-Euroopa riikide kogemus võimaldas täpsustada koosellumust puudutavaid teoreetilisi seisukohti, mis seni on valdavalt tuginenud Lääne-Euroopa ainesele.

Samuti aitas töö paremini mõista Eesti asendit kõnealuste arengumuutuste kontekstis. “Pereprotsessides toimuvaid muutusi pole põhjust käsitleda sotsiaalse hälbena, pigem on oluline viia poliitikad demograafilise arengu suundusmustega vastavusse. Saime ka kinnitust, et asukohamaa keele varane omandamine on lõimumisprotsessis keskse tähtsusega“, arutles Rahnu lõpetuseks töö laiema ühiskondliku tähenduse üle.

Doktoritööd „Koosellumuse dünaamika 20. sajandi teisel poolel: tulemusi Eestist ja teistest GGS- Euroopa maadest“ juhendas TLÜ juhtivteadur Allan Puur ja vanemteadur Luule Sakkeus.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.