Ühe Minuti Loeng: mis on terrorism? ({{commentsTotal}})

Terrorismil on palju definitsioone. Mis ühele inimesele tähendab terrorismi, võib teisele olla vabadusvõitlus. ÜRO-s puudub tänaseni ühtne arusaam terrorismist. Mõiste puudub – küll aga rakendatakse terrorismi-vastast võitlust, nendib Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi rahvusvaheliste suhete lektor Tiiu Pohl:

 

Meie, see tähendab Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika ja paljude teiste maailma riikide ja rahvaste mõistes on terrorism kriminaalne tegevus, mille eesmärgiks on poliitiliste eesmärkide saavutamine vägivaldsete meetodite kaudu. Lisaks on oluline tekitada ühiskonnas hirmu. Vägivald on meetod, aga mitte eesmärk omaette. Terrorism ei võrdu islamiga – see on erilaadne kriminaalne tegevus kogu maailmas.

20. sajandil muutus lokaalne terrorism rahvusvaheliseks ja 21. sajandil üleilmseks, tuntuimad grupid ja nimed – al Qaeda ja Osama bin Laden. Viimane alustas ka oma grupeeringu laiendamist erinevate võrgustike kaudu juba 1990. aastatel.

1990. aastate alguses kasutasid terroristid esmakordselt postisüsteemi, kui Mehhiko Zapatista-nimelise liikumise sõjaline liider Marcos kutsus inimõiguste eest võitlevaid organisatsioone annetama oma rühmitusele raha.

Kaitstud ei ole maailm ka massihävitusrelvade puhul. Aum Shinrikyo-nimeline terroristlik organisatsioon kasutas 1995. aastal Tokyos keemiarelva.

Praeguseks võime me üllatuslikult rääkida terrorismi puhul terminitega kui ''avatud ühiskond'', ''teadmispõhine ühiskond'', ''e-õpe'', ''leidlikkus'' ja ''innovatsioon''. Kõik positiivsed kontseptsioonid, mis tähistavad tavaelus edasiminekut ja progressi – on samalaadselt, aga negatiivse sisuga esindatud terroristlikus keskkonnas.

Terrorismi-vastane võitlus on seda keerukam, et 21. sajandil on meil tegemist ühelt poolt kübermaailmaga ning teiselt poolt indiviidi ja psühholoogiaga. Kui kübermaailm on keeruline, kuid siiski hallatav – ei sa sama öelda indiviidi ja tema eeldatava käitumise kohta.

Tekkinud uued terrorismi-vormid – nähtamatud ''uinunud grupid'' (sleeping cells), kes on iga hetk valmis ründama; ette-äraarvamatu üksik-hunt-terrorist-ründaja. Viimase näideteks on Breiviku juhtum Norras (2011) ja Bostoni Maratoni pommitamised (2013). Neid ette näha ei saa.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmed.
Noorteadlased karjäärist: tarvis on reaalselt toimuvaid konkursse

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liikmed kirjutavad Sirbis lahti Eesti teaduse karjäärimudeli kitsaskohad ning toovad konkreetsed soovitused muutusteks. Muu hulgas tuleks üle vaadata akadeemiliste ametikohtade konkursid, mis praegu on väga ebaühtlaste nõudmistega, pole sageli rahvusvahelised ning kuhu kandideerib 1–2 inimest.

Marss.Marss.
Marsi pinnas on arvatust eluvaenulikum

Marsi pinnas võib olla bakteritele ja teistele mikroorganismidele arvatust veelgi eluvaenulikum. Juhul kui planeedil tõesti elu leidus või leidub, peaks otsima selle jälgi paari meetri sügavuselt, leiavad briti teadlased.

Ausus aitab tööd saada

Omaaegses menufilmis "Saatan kannab Pradat" oli stseen, kus moeajakirjas ajakirjanikutööd sooviva naise kohta selgub tööintervjuul, et teda üleüldse ei huvitagi mood ega riietus. Seepeale võetakse ta otsekohe tööle. Tuleb välja, et ka päriselus pole oma puuduste sõnaselge tunnistamine sugugi nii rumal tegu, kui arvata võiks.

Mitmes kõrgkoolis lõpeb sisseastumisavalduste esitamine

Neljapäeval lõpeb mitmesse Eesti kõrgkooli sisseastumisavalduste esitamine.