Igor Kopõtin: Tšornobõli tuumakatastroof oli totalitaarriigi käitumise musternäide ({{commentsTotal}})

Keskkonnakuu raames linastuvat Tšornobõli tuumakatastroofiga seonduvat vandenõuteooriat lahkavat filmi ''DUGA3 – Vene rähn'' kommenteerinud ajaloolane Igor Kopõtin märkis, et film ei käsitle mitte niivõrd konkreetset vandenõuteooriat, vaid uurib, kas Nõukogude impeerium on tõepoolest surnud.

Kindlasti igaüks näeb selles filmis oma asja. Mina nägin seda filmi ajaloolasena – sellepärast ma seostaksin igat selle filmi n-ö momenti mingisuguse ajaloolise sündmusega, mis kokkuvõttes moodustab filmi põhiküsimuse, et mis saab Ukrainast edasi.

Tšornobõli katastroofis näeme väga hästi seda, kuidas Nõukogude Liit totalitaarse riigina mõtles kõige vähem omaenda inimeste, omaenda kodanike peale. Inimelu ei olnud niivõrd väärtustatud, kui ükskõik milline sõjaline objekt või sõjaliste eesmärkidega seotud majanduslikult strateegiline objekt, olgu see siis tuumaelektrijaam või mingisugune raadioluure sõjaline objekt.

Paneb mõtlema selle peale, milliseid mehhanisme riik on võimeline kasutama selleks, et inimest kontrollida. Reeglina räägitakse alati sellest, et riik ongi mõeldud selleks, et inimest kuidagi piirata, kohustada. Vahe õigusriigi ja totalitaarse võimuriigi vahel seisneb selles, et võimuriik, totalitaarne riik on seadnud enda eesmärgiks kehtestada totaalne kontroll inimese üle. Mitte ainult inimese käitumise üle, vaid (üritab) kontrollida ka seda, mida ta mõtleb, kavatseb teha.

Ukrainlaste eripära
Eestis on kindlasti teistmoodi see, et siinsed ukrainlased on harjunud enda vastandama riigile. Ukrainas on väljakujunenud olukord, kus inimene ütleb, et siin on rahvas, siin on meie ja see on riik. Riik assotsiatseerub alati oligarhide; miilitsate, kes on tegelikult kriminaalkurjategijad, vormis, pagunitega; või siis igasuguste muude väärnähtustega.

Mõnes mõttes on meil ukrainlastega ühist see, et oleme mõnes mõttes pärit kunagi eksisteerinud ühest riigist – Nõukogude Liidust, mida enam ei ole. Küsimus on selles, kuivõrd on õnnestunud lahti mõtestada oma minevikku eestlastel ja ukrainlastel.

Nüüd me kuulume pigem Euroopa ruumi kui postsoveti ruumi, aga Ukraina on sattunud ikkagi probleemidesse, pole suutnud neid lahendada ja jäänud mentaalselt ikkagi Homo soveticus'eks, mida tänapäeval kasutab väga oskuslikult ka Kreml, sest Vladimir Putini retoorika oponeerib ja tugineb justnimelt nõukogude mentaliteedil põhinevale igatsusele Nõukogude Liidu, impeeriumi järele.

Film räägib impeeriumist ja küsib, kas impeerium on surnud või kestab edasi. Selle impeeriumi üheks ilminguks on kindlasti ka see raadioluureobjekt ja riigi käitumine Tšornobõli katastroofi ajal.

ETV2s Keskkonnakuu raames linastuv film ''DUGA3 - Vene rähn'' (The Russian Woodpecker, USA/Ukraina 2015) on eetris teisipäeval, 31. mail algusega 22.05. Film jälgib ukraina kunstnikku Fjodor Aleksandrovitši, kes on veendunud, et Tsornobõli katastroofi näol polnud tegemist õnnetusega, vaid seda tehti sihilikult ja kõik oli seotud lähedalasuva radariga Duga-3, mis ei osutunud nii efektiivseks, nagu loodeti.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Antarktise rannikuvete bakterid peitsid viiruste eellaste saladust

Viirused on kummalised tegelased. Elusolendeiks neid enamasti ei peeta, ja kust nad pärit on, ei teata. Nüüd on Antarktise ranniku lähistelt väikestelt saartelt saadud arvatavasti üsna oluline viide viiruste võimalikule tekkeloole.

Lida Ajeri koobas.Lida Ajeri koobas.
Nüüdisinimesed jõudsid Kagu-Aasiasse arvatust tuhandeid aastaid varem

"Ta nimetas seda kohta Lida Ajeriks. Kõlab meeldejäävalt, eks pole? Kuid kohalikus keeles tähendab see "vesikeelt". Tead, kui paljusid koopaid nad seal niimoodi nimetavad?" küsis Macquarie ülikooli paleontoloog Kira Westaway retooriliselt. Mõnikord tähendab suurte loodusteadlaste jälgedes käimine sõna otseses mõttes päevade kaupa džunglites trampimist. Teisalt aitab see lahendada aeg-ajalt enam kui 120 aasta vanuseid mõistatusi.

Isegi ateistid peavad oma kaasmõtlejaid usklikest amoraalsemateks

Ateistid on ebamoraalsed ja neid ei saa usaldada. Nii arvavad 13 eriilmelises ühiskonnas tehtud uuringu põhjal isegi ateistid ise. Tulemused viitavad, et ateistide suhtes tuntavad eelarvamused on paljudes maailma riikides sügavalt ühiskonda juurdunud.

Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.Lapsed vajavad uue keele omandamiseks emakeelega sarnast suhtluskogemust, kinnitavad spetsialistid. Mida varem alustada, seda paremad tulemused saavutatakse, kinnitavad nad.
Uued soovitused: laste ekraaniaja piiramisest enam ei piisa

Sõpradega suhtlemine algab hommikul veel enne kui voodist tõustud ning lõppeb viimase asjana kui nutitelefon pannakse öökapile või padja alla. Nende kahe hetke vahele jääb terve hulk väga mitmekülgseid suhtlemise, aga ka üksiolemise viise internetis. Nii võiks võtta kokku laste meediauurija Sonia Livingstone'i ja tema kolleegi Alicia Blum-Rossi viimase uuringu tulemused ja soovitused.

600 eesti eaka veri aitab arendada vananemist pidurdavat ravimit

Meie veres on biomarkerid, mis annavad viis või isegi kümme aastat varem märku organismi vananemisest, n-ö suremisprotsessi algusest. Mis oleks, kui suudaksime seda protsessi edasi lükata ehk pidurdada vananemist? Me ei tea, mis siis täpselt oleks, küll aga on USA idufirma liikunud Eesti Geenivaramu teadlaste abiga sammu sellele lähemale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.