Paradoksaalne uni võrdub ärkvelolekuga ({{commentsTotal}})

Vaatamata ajuaktiivsusele, mis sarnaneb ärkvelolekule, ei ole inimene siiski paradoksaalse une ajal ärkvel.
Vaatamata ajuaktiivsusele, mis sarnaneb ärkvelolekule, ei ole inimene siiski paradoksaalse une ajal ärkvel. Autor/allikas: rachel CALAMUSA /Wikimedia Commons

On teada, et paradoksaalse une ehk REM-une ajal kaob pea täielikult lihastoonus, tekivad kiires silmaliigutused ning aju tarbib hapnikku ja glükoosi võrdväärselt ärkveloleku ajaga. Seni pole aga teada, miks me REM-und näeme.

Tehes ridamisi eksperimente, et paremini mõista unega seotud muutusi kasside lihastoonuses, avastasid prantsuse teadlased Michel Jouvet ja Francois Michel 1959. aastal ainulaadse unefaasi.

Seda unefaasi iseloomustas peaaegu täielik lihastoonuse kadu, ent tavapärase unega võrreldes suurenenud aktiivsus ajukoores ning kiirete silmaliigutuste olemasolu. Unikaalse profiili tõttu otsustasid nad selle unefaasi nimetada paradoksaalseks uneks.

Paradoksaalset unefaasi kirjeldasid 1953. aastal ka ameeriklased Eugene Aserinsky ja Nathaniel Kleitman, kes nimetasid selle kiirete silmaliigutuste uneks (REM, rapid eye movement). Aserinsky ja Kleitman leidsid, et just selle une ajal nägid katseisikud unenägusid, kirjutab Hedvig Sultson ajakirjas Horisont.

REM-und käsitletakse paradoksaalse unena just seetõttu, et elektroentsefalograafi (EEG) ehk aju bioelektriliste potentsiaalimuutuste registreerimine abil mõõdetud ajukoore bioelektriline aktiivsus sarnaneb ärkveloleku ajuaktiivsusega. Samuti on aju hapniku- ja glükoositarbimine REM-une ajal võrdväärne ärkveloleku omaga või isegi suurem.

Vaatamata suurenenud ajuaktiivsusele pole inimene sellegipoolest ärkvel.

REM-une teooria järgi aitab emotsionaalsele sündmusele järgnev paradoksaalne uni salvestada mälestuse pikaajalisse mällu, ent samaaegselt eemaldada mälestuselt ka emotsionaalse laengu. See protsess toimub REM-une ajal, sest sel unefaasil on neurobioloogilised eeldused mälestuselt emotsionaalne värving lahti haakida.

Paradoksaalset und on seostatud nii mäluprotsesside kui ka unenägude nägemises väljenduva loomingulisusega. Samuti on spekuleeritud, et sellise une ajal nähtavad unenäod pole midagi muud kui suvalised ajuaktiivsusmustrid, mis on tekkinud kõrgenenud ajuaktiivsuse tõttu.

Vaatamata mitmetele teooriatele pole teadlaste seas siiski üksmeelt, millist funktsiooni paradoksaalne uni endas kannab.

Milliseid psüühikahäireid seostatakse puuduliku paradoksaalse unega? Sellest saab lähemalt lugeda ajakirja mainumbris ilmunud loost „Paradoksaalse une funktsiooni otsingul“.

Toimetaja: Marju Himma



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.