Ühe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist? ({{commentsTotal}})

Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

Helitehnika areng võimaldab reprodutseerida imekerge MP3 mängija ja kõrvaklappidega üsna kõrge kvaliteediga heli. Lisaks saab selle keerata nii valjuks, nagu oleksite ise kontserdisaalis, ööklubis või mujal, kus muusika mürtsub.

Paraku kaasnevad harjumusega igal võimalikul juhul kuulata kõrvaklappidega valju muusikat, ka ohud. Näiteks võib jääda rongi alla, sest raudteeületuskohal lihtsalt ei kuule rongi lähenemas. Küllap olete näinud tänavatel hoiatavaid plakateid üleskutsega – võtke klapid peast.

Kuid usinat kuulajat ähvardab teinegi oht. Nimelt on kõrv ülimalt peen ja õrn instrument. Mitmed uuringud on näidanud, et alates 1985. aastast on noorte kuulmisteravus, see tähendab kõrva tundlikkus kõrgematele helidele, pidevalt langenud. Sellel on otsene seos kõrvaklappide kasutamisega, sest pikaajaline valju heli kuulamine kurnab kõrva ja tekib püsiv kuulmiskahjustus.

 

Hoidke oma kuulmisorganit ülekoormuse eest! Ärge koormake seda kõrvaklappidest pikka aega kostva valju muusikaga. Muidu muutub teie kuulmine juba 25-aastaselt sama töntsiks kui 60-aastastel.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Lääneriikide tarbimise mõjul sureb Aasias kümneid tuhandeid inimesi

Ainuüksi Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide jaoks mõeldud kaupade tootmisel tekkiv õhureostus viib Hiinas igal aastal enam kui 108 000 inimese enneaegse surmani. Kokku nõuab rahvusvahelisest kaubandusest tingitud õhureostus aastas enam kui 750 000 elu.

Metsad mõjutavad nii kohalikku kui üleilmset kliimat

Metsad täidavad planeedi jahutamisel mitmekülgset rolli ja ei piirdu ainult süsinikdioksiidi talletamisega.

Suur MeeMa uuring: Eestis on ühiskonnarühmade eristumine süvenenud

Tartu ülikooli ühiskonnateadlased panid kaante vahele kaheteistkümne aasta pikkuse esindusliku uuringu “Mina. Maailm. Meedia” (lühidalt MeeMa) tulemused. Üks nende peamisi järeldusi on, et viimasel paarikümnel aastal on Eestis süvenenud ühiskonnarühmade eristumine ning ühiskond on muutunud kahekiiruseliseks: ühtede inimrühmade jaoks aeg kiireneb, teiste jaoks aeglustub.