Ühe Minuti Loeng: kas kõrvaklappidega muusika kuulamine kahjustab tervist? ({{commentsTotal}})

Kõrvaklappidega jalutajast või jooksjast on tänaval, sageli metsarajalgi saanud üsna tavapärane vaatepilt. Muusikalembusel on aga omad varjuküljed, nendib Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.

Helitehnika areng võimaldab reprodutseerida imekerge MP3 mängija ja kõrvaklappidega üsna kõrge kvaliteediga heli. Lisaks saab selle keerata nii valjuks, nagu oleksite ise kontserdisaalis, ööklubis või mujal, kus muusika mürtsub.

Paraku kaasnevad harjumusega igal võimalikul juhul kuulata kõrvaklappidega valju muusikat, ka ohud. Näiteks võib jääda rongi alla, sest raudteeületuskohal lihtsalt ei kuule rongi lähenemas. Küllap olete näinud tänavatel hoiatavaid plakateid üleskutsega – võtke klapid peast.

Kuid usinat kuulajat ähvardab teinegi oht. Nimelt on kõrv ülimalt peen ja õrn instrument. Mitmed uuringud on näidanud, et alates 1985. aastast on noorte kuulmisteravus, see tähendab kõrva tundlikkus kõrgematele helidele, pidevalt langenud. Sellel on otsene seos kõrvaklappide kasutamisega, sest pikaajaline valju heli kuulamine kurnab kõrva ja tekib püsiv kuulmiskahjustus.

 

Hoidke oma kuulmisorganit ülekoormuse eest! Ärge koormake seda kõrvaklappidest pikka aega kostva valju muusikaga. Muidu muutub teie kuulmine juba 25-aastaselt sama töntsiks kui 60-aastastel.

 

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.Endel Tulving pälvis oma mälu-alaste tööde eest väga maineka auhinna.
Lugu, kuidas mootorrattaõnnetus aitas avastada episoodilist mälu

Eesti päritolu Kanada eksperimentaalpsühholoog Endel Tulving kirjutab Sirbis loo sellest, kuidas mootorattaõnnetuse läbi teinud noormehe uurimine aitas tal "avastada" episoodilist mälu.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Selgusid energiasäästu konkursi Negavatt võitjad

Tartus selgusid Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) energia- ja ressursisäästu konkursi Negavatt neljanda hooaja võitjad.

Maa ülaatmosfäär.
Raadioside tekitas Maa ümber kaitsva mulli

Raadiosideks kasutatavate madalasageduslike raadiolainete ja kõrge energiaga osakeste vastastikmõju tekitab aeg-ajalt Maa ümber mulli, mis aitab kaitsta planeeti päikesetormide laastava mõju eest, nähtub Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri (NASA) vaatlustest.

 

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.