Siberi alatüüpi puukentsefaliiti kannavad ka Eesti puugid ja närilised ({{commentsTotal}})

Soome meedias levis möödunud nädal uudis, mis võib teha ärevaks ka eestlasi. Riigis on tõendatud 20 Siber alatüüpi puukentsefaliidi juhtumit. Tervisearengu instituudi viroloogia osakonna juhataja Julia Gelleri sõnul ei tohiks siiski paanikasse sattuda – Eestis on sama tüüpi viirust kandnud puugid ja närilised oma veres juba aastaid.

''Siberi alatüüp on jõudnud Soome tõenäoliselt lindudega, Soomes esineb ka see puugiliik (laanepuuk; toim), millega see üle kandub,'' selgitas Geller. Lisaks Siberi alatüübile eristatakse veel Kaug-Ida ja Euroopa alatüüpi. Viirused erinevad nii molekulaarsel tasandil, levikupiirkonna poolest kui ka haiguskulu poolest.

Kuigi Eestis on kõige enam levinud Euroopa alatüüp, esineb Siberi alatüüpi ka Eestis. Inimestel pole seda aga seni diagnoositud. ''Praegu Eestis keegi sellega ei tegele. Seepärast ma ei hakkaks praegu spekuleerima, et Eestis on olemas praegu juhtumeid, kus on inimene nakatunud Siberi alatüüpi puukentsefaliiti. [...] Kuid puukides ja närilistes on see täitsa olemas,'' märkis Geller. Närilised toimivad reservuaarina, kelle veres leidub viirust elu lõpuni, andes seda edasi puukidele. Tänu neile säilib viirus ka looduses.

Laiemat pilti vaadates ei kanna puukentsefaliidi viirust rohkem kui viis protsenti puukidest, kitsamalt Siberi alatüüpi vähem kui üks protsent. Viiruse vektorina toimivaid laanepuuke esineb Eestis ainult riigi lõuna ja ida osas.

Haiguse kulgu kommenteerides nentis Geller, et Siberi alatüüpi võib pidada üldiselt tõsisemaks. ''Lastel areneb see krooniliseks entsefaliidiks, suremus on kuni viis protsenti. Haiguskulg on üldse raskem kui euroopa alatüübil,'' laiendas viroloog. Samas tõi ta välja, et Eestis, Lätis ja Soomes esinev viirus erineb veidi Siberis leiduvast puukentsefaliidist.

Euroopa alatüüpi iseloomustavad tavaliselt gripitaolised sümptomid nagu palavik, peavalu ja väsimus. ''Seepärast võibolla inimesed ei pane tähele seni, kuni juhtub mõni neuroloogiline häire,'' tõdes Geller. Konkreetset ravi pole, leevendada saab vaid sümptomeid.

Seega soovitas Geller end puukentsefaliidi vastu kindlasti vaktsineerida. Juhul, kui nakatumise risk näiteks metsa matkama minnes juba lähiajal tõusma peaks, tuleks paluda teha kiirvaktsineerimine. Kahte vaktsineerimist lahutab sellisel juhul kuu asemel kaks nädalat.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

TõstmineTõstmine
Vaid spordijook ei pane lihast kasvama

Hargnenud ahelaga aminohapped leutsiin, valiin ja isoleutsiin kannavad spordijookides koos lühendit BCAA. Leutsiin, valiin ja isoleutsiin moodustavad üle kolmandiku meie lihaskiust. Kuid lihaskasvu täiemahuliseks stimuleerimiseks vaid neist ei piisa.

Denisovlase piimahammas.Denisovlase piimahammas.
100 000 aasta vanune piimahammas heitis valgust salapärasele inimrühmale

Enam kui 100 000 aasta eest kaotas 10–12 aasta vanune laps kaugel Siberi sügavustes ühe oma võimsatest piimahammastest. Tegu polnud tänapäeva mõistes päris tavalise tüdrukuga. Teadlased järeldavad hambast eraldatud DNA põhjal, et denislastena tuntud ürginimesed kasutasid Altai mägedes asuvat Denisi koopast peatuspaigana seniteatust kümneid tuhandeid aastaid varem.

Vanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressiVanem, kes pahandust teinud või halva hinde saanud last tutistab, annab talle laksu või rihma, soovib oma sõnul õpetada niiviisi lapsele õiget käitumist. Tegelikult näitab selline tegu vanemakohust täitva täiskasvanu toimetulematust oma ärevuse ja stressi
Laste kehaline karistamine jäägu minevikku

Füüsiline karistamine õpetab pigem vägivalla heakskiitmist kui vastutustundlikku ja teistega arvestavat käitumist ning läbirääkimistel põhinevat probleemide lahendamist, kirjutab Kadri Soo kultuurilehes Sirp. Kadri Soo on Tartu ülikooli ühiskonna­teaduste instituudi sotsiaalpoliitika assistent.

Lennukiirus määrab linnumuna kuju

Üllatavalt paljudel linnuliikidel ei ole munad üldse eriti munakujulised, nii nagu me seda munakuju enamasti ju peamiselt kanamunade põhjal ette kujutame. Kakumunad on peaaegu täiesti ümarad, koolibrimunad on küll piklikud, kuid mõlemast otsast ühesugused, kurvitsalistel aga jälle on munad peaaegu veetilga kujulised. Mis siis linnumuna kuju määrab?